Reede, märts 2, 2018
 

Kärdla osavallavanema kreedoks täpsus ja korraarmastus

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Kärdla osavallavanem Lauri Preimann (40) on pärit Pärnumaalt ja kolis perega Hiiumaale juba mullu. Ta on lõpetanud Tallinna majanduskooli ja Tartu kõrgema sõjakooli, sisekaitseakadeemia magistrikraadi tegemine on lõppjärgus.
Preimann on teeninud kaitseväes, töötanud siseministeeriumis ja RKASis. Ta on kolme lapse isa, kaasa Kerstin töötab firmas M ja P Nurst.
Miks just sõjaväelase elukutse?
Lauri Preimann: Ju see on mul loomuses, et korraarmastus, kohusetunne ja täpsus on juba lapsepõlvest mulle omased. Selles mõttes oli ajateenistus niiöelda hea äratundmine. Kaitseväes teenisin seitse aastat, seejärel juba siseministeeriumis, kus töötasin ka seitse aastat ja seejärel töö Riigi kinnisvara aktsiaseltsis. (RKAS – toim).
Miks just RKAS?
Öeldakse küll, et sõjaväelase elukutse on eluaegne valik või karjäär, aga ju sel hetkel oli selline tunne hinges, et tahaks proovida midagi uut, sest korraarmastus ja sõjaväelaslikkus istub mul kogu aeg sees. Läbi kordusõppuste, kus mitmel korral osalenud olen ja mis ka sel aastal ees seisavad, panustan väga heal meelel Eestimaa kaitsmisse nii palju kui võimalik.
Mille poolest erines töö RKASis?
RKASi üksuses oli neli kliendi­haldurit ja klientideks teadupärast riigiasutused, peamiselt ministeeriumid. Need olid meil omavahel ära jaotatud: mul oli sise-, kaitse- ja justiits­ministeerium, viimane küll üsna alguses. Mul olid niiöelda pagunitega kliendid ja tulenevalt sellest ka vajadused väga konkreetsed ja täpsed. Maikuus oleks seal viis aastat täis saanud.
Mis oli Hiiumaale tuleku otsuse taga?
Eelmise aasta jõulude aegu kolisime. Juuri meil siin ei ole ja seosed peale tuttavate, sõprade Hiiumaaga puuduvad. Töö tõttu oli suhtlemist ka maavalitsusega. Aga et miks just Hiiumaa? Ütleks nii – peres kasvavad lapsed. Tallinnas elasime korteris ja nii mul kui ka elukaaslasel, kes Tartu lähedalt pärit, on maaelupisik kogu aeg sees olnud. Seepärast olime viimasel ajal mõelnud mõtet, et linn ja korter pole ikka see, mida oma lastele kasvamiseks pakkuda. Tahtsime neile pakkuda seda, mida ise lapsepõlves kogenud olime: oma maja, oma hoov, oma elukeskkond… Panime enda jaoks kriteeriumid paika, milline see elukeskkond olla võiks, skaneerisime pakkumisi ja eelmise aasta septembri­kuus tulime siia üht maja vaatama.
Kas suurem saar Saaremaa ei ahvatlenud?
Kinnisvaraportaalides küll vaatasime pakkumisi, midagi erilist seal ei leidnud. Hiiumaal Kõlunõmme külas aga oli. Tulime siia, lastele väga meeldis. Äratundmine oli see, millest me tükk aega mõelnud olime. Väga pikka otsustamisaega polnudki vaja. Natuke tegime sõprade ja tuttavate kaudu ka tausta­uuringut ja langetasime otsuse: siia tuleme ja kui tuleme, siis ka jääme. Seome selle paiga oma töökohtadega ning panustame siinsesse kogukonda ja keskkonda nii palju, kui suudame ja oskame. Nii see läks. Vanem poeg õpib Tallinnas, tütar Palade põhikoolis ja kolmeaastane pesamunast poeg käib Palade lasteaias.
Kuidas saite osavallavanemaks?
Kui me Hiiumaale tulemise ja siia elama jäämise olime otsustanud, andsime endile aru, et selle suure muudatuse teemegi just elukeskkonna muutmiseks ehk lastele mõeldes. Me ei teinud otsust oma karjääri või töö peale mõeldes. Nii olime töökohtade puhul valmis võtma vastu seda, mida võtta on. Sai vaadatud töö­kuulutusi ja oli selge, et tööpakkumisi on. Kui sa oled tegus inimene ja tahet on, siis töö leidmiseks on alati võimalused olemas. Hakkasimegi tööd otsima ja ma kandideerisin osavallavanemaks. Kuna saare kogukond on väike, samuti töökeskkond, viisidki need mu kandideerimise kokku vallavanemaga. Kokku­võttes võib öelda, et see oli üks suur õnnestumine.
Millised on Teie hobid, vabaaja harrastused?
Kindlasti sportimine. Pärnus sai sõudmisega tegeletud üsna kõval tasemel – ühel korral olen tulnud kaheksapaadis koos Jüri Jaansoniga ka Eesti täiskasvanute meistriks. Aga praegu pakuvad huvi pallimängud, jooksmine, rattasõit, suusatamine. Võib-olla hobiks on seda vale nimetada, aga hästi palju mu vabast ajast hõivab tegelemine lastega. Mulle meeldib, et nad on meie valikuga väga rahul. Kui me tulevast elukohta Kõlunõmmel
ühel laupäeval vaatama tulime ja pühapäeval tagasi mandrile pidime sõitma, rääkisid mõlemad lapsed: lähme käime korraks ära, võtame oma asjad ja siis tuleme kohe tagasi.
Mis praegu tööl tulipunktis on?
Olen kaks nädalat tööl olnud ja saanud aru, et on palju asju, mis teha tuleb: on nii jooksvaid ülesandeid kui ka arenguülesandeid, investeeringuid, näiteks Keskväljak, millel niiöelda näppu pulsil tuleb hoida. Kärdla osavalla eel­arves on mitmeid investeeringuid, sealhulgas Keskväljaku investeering. Töökorralduse mõttes oleme praegu investeeringud jaganud valla ja osavalla vahel ja Keskväljaku projekt on niiöelda suure valla juhtida. Üks asi, mis minu vedada, on Kärdla lasteaia energiatõhusaks muutmise projekt. Sel aastal käib projekteerimine, järgmisel aastal algavad tööd nagu avatäidete vahetus, ventilatsiooni ja katuse uuendamine.
Mitmed on valjuhäälselt väljendanud mõtet, et Hiiumaal tuleks osavallad kaotada. Kas olete sama meelt või n-ö osavalla usku?
Ma ei tea, kas olen praegu pädev sellele vastama. Raske öelda, kas tänane mudel on parem või mõni teine. Aeg küll näitab, aga see aeg tuleb enda poolt ära sisustada. Ka nende jaoks, kes siin kauem töötanud, on uus nii haldusjaotus kui -korraldus. Minu jaoks on see veel uuem, aga usk vajab veel väljatöötamist ja arusaamist: milline on erinevate teenuste puhul mõistlik lahendus. Korralduslik mudel on praegu nii nagu on – osavallad. Põhimõte on ju selles, et teenused oleks tagatud, poleks dubleerimist, et inimesed ei peaks eri kohtades tegema ühte ja sama asja, kuna ressurssi, mida hästi kasutada, on vähe. Kõik see vajab tegelikult kohe alustamist. Igapäevaseid tegevusi planeerides tulekski minu arvates tulevikku vaadates kuklas kogu aeg tiksumas hoida küsimust – mida sa saaksid paremini teha? Selleks, et su tegevused, eesmärgid ja saavutused kõnetaksid neid, kes on Hiiumaale elama tulemise või elama jäämise mõtet kaalumas, et nad ei kõhkleks, vaid teaksid – see siin on hea koht, kuhu tulla, kus olla ja kus elada…

 

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411