Reede, märts 23, 2018
 

Hambaarstide liit: Hambaravihüvitise süsteem piirab valikuvabadust

Kärolyn Kongi | Hiiu Leht
Eesti hambaarstide liit sõdib haigekassa kehtestatud hambaravihüvitise maksmise reeglite vastu, haigekassa leiab, et suund on õige.
1. jaanuarist on täiskasvanutel võimalik saada 40 eurot hambaravihüvitist eeldusel, et vähemalt teist samapalju panustab patsient ise. Seda võimalust saab kasutada aga vaid osade hambaarstide juures, sest Eestihambaarstide liidu (EHL) juhi Marek Vingi sõnul ei soovi suurem osa neist kehtestatud piirhindade tõttu hakata haige­kassa lepingupartneriks.
“Hambaarstide liit ootab, et haigekassa ja riik tuleksid neile vastu ning kõik patsiendid saaksid võrdselt koheldud ja minna oma hambaarsti juurde,” ütles Vink.
Tema soov on, et hambaravitoetusteks eraldatud 12 miljonit eurot jõuaks kõigi patsientideni ja patsient saaks ise hambaarsti valida. “Küsimus on eelkõige patsientide võrdses kohtlemises,” lisas Vink.
“Tänaseks saab täiskasvanute hüvitist kasutada rohkem kui pooltes hambaravikabinettides üle Eesti,” lükkas haigekassa esmatasandi arenduse üksuse juht Külli Friedemann ümber Vingi väite, et enamus hambaarste haigekassa lepinguga liituda ei soovi.
Kolm erinevat lepingut
Hambaarstide liit toetab küll riigipoolse toetuse taas­kehtestamist, aga Vink rõhutas, et enamikule hamba­arstidest ei sobi viis, kuidas seda tehakse.
Nii on hambaarstidel mullu juulis kehtima hakanud süsteemi järgi võimalus sõlmida haigekassaga kolm lepingut: laste hambaravi rahastamise leping, täiskasvanute hamba­ravihüvitis ja proteeside rahastamise leping.
Laste hambaravi rahas­tamisleping on paljudel hamba­arstidel ka olemas. “Selle puhul kuulutas haigekassa välja konkursi, kus valis parimad,” selgitas Vink.
Täiskasvanute hamba­ravi rahastamisel aga võttis haigekassa Vingi hinnangul partneriks valimatult kõiki hambaarste. “Sellepärast, et poliitilist tellimust täita ja näidata, kuidas miljonid eurod ereda leegiga põlevad, justkui see teeks rahva tervist paremaks,” oli Vink kriitiline.
Kolmas lepingutüüp on proteeside rahastamiseks. “Siin tuli haigekassa hambaarstide liidule vastu ega kehtestanud piirhindu, nii nagu on tehtud täiskasvanute hambaravi puhul. See tähendab, et patsient saab proteesihüvitise kätte hambaarsti juures, kes on valmis haigekassaga lepingu sõlmima,” selgitas Vink.
Kokkuvõttes on hambaarstil Vingi sõnul laste hambaravi­lepingut raske saada, täiskasvanu hambaravilepingut sunnib riik peale ning proteesihüvitise väljamaksmise kord on see, mis hambaarste kompromissina rahuldab.
Lahendus pole jätkusuutlik
Vink ütles, et enamik hamba­arste ei sõlmi haigekassaga lepingut, kuna selle tingimused ei ole jätkusuutlikud: “Ei ole lahendus, et riik tuleb omavahel vabalt konkureerivate hambaravikliinikute turule kehtestama oma hindasid.”
Hambaarstide liidu juhi sõnul on paljudel kliinikutel suured võlad, mida on võetud laenudena ruumide sisustamiseks ja seadmete soetamiseks: “Haigekassa leping seab piirangud meie arengule ja seatud piirhinnad ei võimalda investeerida uutesse seadmetesse.”
Vink ütles, et praegune tervishoiuminister ei tee saladust oma plaanist hambaravi­hüvitist suurendada. “Plaan on seda igal aastal duubeldada ja juhul kui hambaravikliinikud peaksid kõik hakkama sada protsenti oma teenuseid haigekassa piirhindade järgi osutama, öeldakse lepingud lihtsalt üles.”
Tema sõnul on praegune hüvitis nii väike, et seda saab tasuliste teenuste arvelt subsideerida, aga kui kõik teenused peaksid olema haigekassa kehtestatud hindadega, ei ole see majanduslikult võimalik ja lepingud katkestatakse.
“Inimesed tahavad minna enda hambaarsti juurde ja kasutada hüvitist. Neil peab olema vaba valik valida endale nii perearsti, hambaarsti kui ka muud arsti,” ütles Vink, kes pole kindel, kas praegusest hüvitise süsteemist rahva tervisele tulu tõuseb.
Friedemanni sõnul töötavadki perearstid haigekassa lepingu alusel kokkulepitud hindadega, mis vastavad nende tegelikele kuludele, seega pole võrdlus perearsti valikuvõimalusega kohane.
Friedemann lisas, et käimas­oleva aasta hamba­ravi hinnakiri on väljatöötatud koos hambaarstidega ja paljud neist on andnud tagasisidet, et uuendatud hinnakiri vastab tegelikele kuludele. “Seega valede hindade argumentatsioon praeguse hinnakirja järgi enam ei kehti, see vaidlus jäi möödunud aasta suvesse,” tõdes Friedemann.
Hinnad liiga kõrged
Hiidlane Kristi Linkov tõi sotsiaalmeedias näite, et kuna hambaarst, kelle teenust tema kasutab, ei ole haigekassa lepingupartner, seega kuigi ta on maksumaksja, tema soodustust ei saa. “See on sama, kui sundida ostma Škodat, aga ma tahan Volkswagenit,” tõi Linkov näite.
Tema leiab, et kuna toetust makstakse maksumaksja rahast, võiks maksumaksja ise ka otsustada, millise hambaarsti teenuseid tarbib.
Külli Friedemann vastas talle, et uuenenud süsteem muudab hambaravi kokku­võttes elanikkonnale kättesaadavamaks. “Hambaravi on väga vähese kättesaadavusega olnud just kõrge omaosaluse tõttu ja seda just madalama sissetulekuga leibkondade seas,” ütles Friedemann. Ta väljendas arvamust, et ilmselt Linkov seda toetust eluliselt ei vajagi ja jaksab oma varasema teenusepakkuja juures edasi käia.
Linkov tõdes, et hambaravi­hüvitise süsteem on iseenesest väga hea, kuid see peaks olema paindlikum. “Haigekassa ei peaks ette ütlema, kui palju plommi panemine maksma peab, vaid hüvitamagi selle osa, mis toetusega võimalik,” ütles ta.
Friedemanni sõnul on praeguse olukorra tekitanud turg, kuid Eesti on õigel teel ja pikemas perspektiivis on teenused kättesaadavamad just nii, et on kolmanda osapoole hinnakiri.
Ennetus olulisem
Vingi sõnul on hambaarstide liit seisukohal, et riik peaks rahastama ennekõike pro­aktiivseid tervist edendavaid ja ennetavaid raviprotseduure. Samas on selle seisukoha poliitikuteni viimine väga raske. “Käisin alles hiljuti riigikogus rääkimas ja sain vastuseks, et nemad niisugust sõnumit valijatele maha müüa ei oska.”
Vink selgitas, et taga­järgedega tegelemine ei aita inimesel kalliks kujunevast hambaravitsüklist kuidagi välja rabeleda. “Täidise asetamine hambaauku ei ravi hambahaigust – see on eluviisi haigus. Hambaarst teeb oma tööd siis, kui ta on need riskitegurid välja selgitanud ja koostöös patsiendiga kontrolli alla saanud,” ütles Vink. Ta tõi näiteks, et inimene paraneb tema sõnul kaariesest alles siis, kui tal kolme aasta jooksul ei teki uusi hambaauke.
“Tervishoiule kuluva raha kontrolli alla saamise võti on ennetavas ravis,” kinnitas Vink. Tema hinnangul on ainu­õige tegeleda haigestumise põhjustega, sest tagajärjed on nii kallid, et neid ei ole jaksanud ka kõige rikkamad riigid oma kodanikele kinni maksta.
Ta tõi näite, et kui inimesel on 32 hammast ja kui kogu nende ravitsükkel elu jooksul rahasse ümber arvutada, jäetakse hambaravikabinetti ühe S-klassi Mercedese jagu raha.
Külli Friedemanni sõnul on haigekassa juba aastaid teinud Eesti hambaarstide liiduga koostööd laste suutervise parandamiseks. “Koostöös on loodud veebileht suukool.ee, viidud koolides ja laste­aedades läbi loenguid lastele ja õpetajatele,” loetles ta juba tehtut.
Alates sellest aastast töötavad Friedemanni sõnul haigekassa ja EHL koostöös välja uuringu, et kaardistada ka täisealise elanikkonna teadmised suutervise edendamisest ning hambahaiguste ennetamisest. “Uuringu tulemustele hakatakse rajama lahendusi teadlikkuse tõstmisest,” lisas Külli Friedemann.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411