Laupäev, märts 31, 2018
 

Asespiiker uuris Hiiumaal haldusreformi

Harda Roosna | Hiiu Leht
Kolmapäeval Hiiumaal käinud värske riigi­kogu asespiiker, saarlane Kalle Laanet ütles, et tegi teadlikult oma esimese visiidi naabrite juurde, et uurida, kuidas haldusreform Hiiumaal kulgenud.
Laanet tuli Hiiumaale koos Saaremaa vallavolikogu esinaise Tiiu Aroga, et kohtuda volikogu esimehe Aivar Viidikuga ja Kärdla osavallavanema Lauri Preimanniga.
“Riigipea või minister teeb ikka esimese visiidi naabrite juurde ja kuna mina pean hiidlasi saarlaste väga lähedasteks naabriteks, siis leidsin, et minu esimene visiit asespiikrina võiks olla Hiiumaale,” ütles Laanet.
Aro ja Laanet uurisid, kuidas on haldusreformijärgselt tööle hakanud Hiiumaa vald, aga räägiti ka transpordi­ühendustest.
Laanet viitas, et Saaremaal ja Hiiumaal viidi reform läbi erinevalt – Saaremaal on üks tervikomavalitsus kesksete juhtimisstruktuuridega, Hiiumaal aga valiti territoriaalne juhtimismudel. “See on erinev lähenemine ja nüüd tulebki hinnata, kumb mudel paremini töötab,” ütles Laanet.
Vara järeldusi teha
Seda, kumb mudel paremini tööle saadi, on tema sõnul vara öelda: “Kui me aasta lõpus saame esimese hinnangu anda, siis oleme hästi kiirelt tegutsenud, aga sisulistest hinnangutest ja tõsisest analüüsist saame Saaremaa suuruse omavalitsuse puhul rääkida kõige varem nelja aasta pärast.”
Laanet ütles, et seni on Saaremaa juhtimismudelile saadud väga erinevat tagasi­sidet – kes kiidab, kes on kriitiline. “Uue suure valla investeerimisvõimekus on igal juhul tunduvalt kõrgem, teenuste kättesaadavuses ja kvaliteedis seevastu on mõningates valdkondades olnud tagasilööke,” ütles ta.
Hiiumaa juhtimismudeli kohta oli Viidik Laanetile öelnud, et ka nemad on saanud nii positiivset kui negatiivset tagasisidet, nagu iga uue asja puhul.
Preimannilt uuris Laanet, kuidas osavald töötab. “Tema tõi välja just selle, et osa­vallad on küll territoriaalsed üksused, aga teatud kommunaalteenuseid osutatakse piiride­üleselt. Minu jaoks tekkis ühtepidi õiguslik küsimus, kuna on eraldi territoriaalsed üksused, et kuidas siis üks osavald läheb teise territooriumile teenust pakkuma. Sain vastuse, et kuna kõik osavallavanemad on ka vallavalitsuse liikmed, siis seal lepitakse kokku, võetakse otsus vastu ja nii see toimibki.”
Volikogu esimehega arutati, milline võiks Hiiumaa juhtimismudel välja näha pärast neljaaastast valitsemis­perioodi – kas jätkata territoriaalsel põhimõttel töötava mudeliga või minna üle valdkonnapõhisele, nagu see on Saaremaal. “Eks aeg peab näitama, kumb mudel paremini töötab,” nentis Laanet. “Mõlema puhul on hinnanguid hästi vara öelda, sest kõik on nii uudne. Õiguslik baas on ju loodud, aga küsimus on selles, kuidas täitevvõim seda ellu rakendab.”
Mis hästi, mis halvasti
Küsimusele, mis Reformierakonna alustatud ja praeguse valitsuse lõpetatud haldus­reformiga läks hästi, mis halvasti, vastas Laanet, et haldusreform ei ole lõpetatud. “Struktuuri joonistamine on lõppenud ja sisuline töö nüüd alles algab,” nentis ta.
Negatiivsena tõi Laanet välja sõnumid, mida erinevate poliitiliste parteide poolt anti piirkondadesse enne kui haldusreformi seadus vastu võeti ja rakendusotsus anti: “Need olid mitmeti tõlgendatavad ja jätsid mulje, et sundliitmist ei tule – tegelikult oli kõik see seadusesse sisse kirjutatud.”
Seda, mida võinuks teistmoodi teha, Laanet välja tuua ei osanud, kuna aeg, mis omavalitsuste liitmisest mööda läinud, on liiga lühike. “Kindlasti oli valmisolek eri piirkondades väga erinev ja sõltus sellest, kui palju tehti eeltööd ja selgitati, miks see on oluline, aga ka sellest, kui palju inimesed suutsid reformi vajalikkusest aru saada.”
Laanet nõustus, et maa­valitsuste likvideerimine oleks võinud toimuda ajalise nihkega, sest omavalitsustel tuli korraga koordineerida ühinemis­protsesse, luua uusi struktuure, palgata uusi inimesi ja samal ajal maavalitsuselt ülesandeid üle võtta. “On poolt- ja vastuargumente – eks ajalugu peab näitama, kas otsus oli õige või väär, aga kindlasti oli see tol hetkel hästi suur väljakutse uutele valdadele nagu ka maavalitsustele, mis likvideeriti.”
Kalle Laanet, kes on ka Saaremaa vallavolikogu liige, lisas, et Saaremaal sellega väga suuri probleeme ei olnud, samas võimalikke tagasilööke on veel vara hinnata.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411