Teisipäev, veebruar 13, 2018
 

Päästjatel on jõudu juurde vaja

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Jaanus Kõrv
Hukkunute arvu vähendamiseks vajab päästeamet omavalitsuste abi – niisugune oli sõnum, mille edastas Hiiumaa päästepiirkonna juhataja Hannes Aasma Lääne päästekeskuse korraldatud koostöökohtumisel Hiiumaa valla esindajatega.
Hannes Aasma ütles, et saare riskipilt näitab stabiilsust – päästesündmuste arv aastast-aastasse on enam-vähem sama. Sündmuste arvu kasvatavad tavaliselt puude murdumised tormiga teedele, tänavatele ja elektri­liinidele.
Inimene kalleim vara
“Riskiolukorras peame alati vaatama inimest, me kõige kallimat vara,” ütles Aasma. Ta tõi näite, et kui Hiiumaal hukkus tulekahjus inimene viimati 2012. aastal, siis mullu oktoobris oli saarel taas hukkunuga tulekahju.
Aasma sõnul teeb päästeamet Eestis tohutult tööd, et tulekahjus hukkunuid oleks vähem, piiriks on seatud 12 kaotatud elu aastas.
Kohaliku omavalitsuse esindajatega käiaksegi kohtumas seepärast, et meetmetest, mida päästeteenistus rakendada saab, enam ei aita. “On vaja jõudu juurde, sest kui inimeste sotsiaalne olukord ja olud kodudes ei parane, jäävadki õnnetused juhtuma,” nentis Aasma.
Ta nimetas väga heaks lahenduseks projekti “500 kodu tuleohutuks” ning kutsus omavalitsust riigi eraldatud rahale omalt poolt juurde panema, et teha ohutuks rohkem kodusid.
“Me peame rohkem märkama inimesi, kes abi vajavad,” oli Aasma teine soovitus. “Kui kutsud korstnapühkija, võiksid ju naabrilt küsida, et kas sa tahad ka korstnat pühkida,” tõi ta näite.
Tähtis asi – suitsuandur
Ühe murekohana nimetas ta mittetöökorras suitsu­andureid. Tihtipeale ei panda suitsuandurisse uut patareid, sest “pole ju midagi juhtunud”.
“Unustatakse ära, et ükspäev võib suitsuandurit vaja minna ja ikka siis, kui midagi juhtub, mitte siis, kui midagi ei juhtu,” ütles Aasma.
Suitsuandur võib ka rikki minna ning vanemad suitsu­andurid, mis kümme aastat tagasi said üles pandud, võivad teha vaid õrna piuksu, kuigi patarei on sees. “Õnnetuse korral selline alarm inimest ei ärata,” hoiatas ta.
Aasma sõnul on saarel paarkümmend nn riski­kodu, mida päästjad pidevalt kontrollimas käivad. Aasma sõnul teeb päästeteenistus koostööd kõigiga, kel kohustus kodudes käia – politsei, omavalitsuse töötajad jt, et saada infot tuleohtlike kodude kohta. “Kui info on olemas, on olemas ka võimalus probleemi lahendama hakata.”
Kontrollivad kortermaju
Kui siiani on Hiiumaa päästjad suurt rõhku pannud just puitküttega eramute kontrollimisele, siis sel aastal võetakse sihiks Käina ja Kärdla kortermajad. Muuhulgas kontrollitakse ka koridoride tuleohutust, et seal ei hoitaks midagi sellist, mis takistaks kiiret evakuatsiooni.
“Näiteks juhtub elektri­kilbiga midagi, tulekahju tekib öisel ajal, põlemis­gaasid levivad koridori, aga kui elektrikilp põleb, kaob ka koridoris vool. Kas ma pimedas oskan trepist nii alla tulla, et ma kellegi suuskade, jalgratta või lapsevankri otsa ei komista?” küsis Aasma ja kinnitas, et evakuatsiooniteed peavad olema vabad.
Päästjad on märganud, et ka keldritesse kiputakse koguma asju, mida enam vaja pole. Aasma arvates tuleks teha rohkem jäätmete äraveo kampaaniaid, et kodud üleliigsest kraamist tühjemaks saada.
Päästjatele hea aasta
Aasma nimetas eelmist aastat Hiiumaa päästjatele heaks, sest autopark uuenes põhjalikult. Ta tõi võrdluse, et kui maikuus sõideti veel autodega, mis valminud 1970–1980ndate alguses, siis nüüd on kõige vanem eriotstarbeline metsakustutusauto aastast 1989. Pidevas kasutuses autodest aga on kõige vanem aastast 2000.
“Oleme turvaline maakond, aga õnnetused juhtuvad ikka ja meie peame selleks valmis olema,” ütles Hannes Aasma.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411