Reede, veebruar 9, 2018
 

Päästeamet saab olla omavalitsuse partneriks

erakogu
Uus hädaolukorra seadus on pannud omavalitsustele suured kohustused ning sellest räägiti ka Hiiumaal toimunud pääste­ameti ja kohaliku omavalitsuse esindajate kokkusaamisel.
Lääne päästekeskuse uus juht Heiki Soodla selgitas, et kõik varasemad kohustused on nüüd hädaolukorra seaduses (HOS) kirjas väga täpselt ja tähtis on, et neid täidetaks üle Eesti ühtemoodi. Päästeametile on pandud järelevalvefunktsioon, mis kujutab endast omavalitsuste juhendamist, toetamist nõu ja jõuga, et ühiskond lõppkokkuvõttes võidaks.
Siht on määratletud juba varasemalt: jõuda varakahjude, õnnetuste, uppunute arvu vähendamisega aastaks 2025 Põhjamaade tasemele.
Soodla tõi näite, et kui pääste­amet hakkas aktiivselt tegelema ennetustööga, pööras langusesse ka tulekahjus hukkunute arv: alates 2006. aastast on see vähenenud 164lt 38le ehk neli korda.
Ka uppunute arv on nende aastate võrdluses neli korda väiksem ehk 38. Soodla nentis, et praeguste meetmetega seda arvu väiksemaks ei saagi ja see püsib 40 ringis.
Muutus aga on toimunud uppunute keskmises vanuses, mis on kasvanud ja on praegu 47 aastat.
Ta tõi ka välja viimase aja trendi – inimesed kukuvad ja seejärel upuvad. Näiteks Lääne päästekeskuse piirkonna seitsmest uppunust neli uppus kukkumise tagajärjel.
Hukkunute profiil
Vähem oli ka tulekahjusid: kui 2016. aastal oli neid 123, siis mullu 111. Soodla nentis, et kui tulekahjude arvult olemegi juba põhjamaade tasemel, siis Eesti probleem on, et tule­kahjud on rasked ja sageli hukkub tulekahjus inimene.
Hukkunu on tavaliselt üksi elav meesterahvas vanuses 60+, kes ei tule eluga hästi toime, on alkoholilembene ja väga paljudel juhtudel ka suitsetaja. Tulekahjus hukkunud naiste profiil on teistsugune: reeglina on nad veel vanemad, isegi 80+, elavad üksi aga ei tule enam hästi iseendaga toime. Paljudel tulekahjus hukkunutel on ka puue, enamasti liikumispuue.
“Sellised inimesed vajavad välist abi ja kui sugulasi pole, peaks abi tulema kohalikult omavalitsuselt,” ütles Soodla.
Samas, kuidas pakkuda abi sellisele inimesele, kes ei taha seda vastu võtta? “On teatud ringkond inimesi, kes ei oska ja ei tahagi abi küsida, aga kes on ohtlikud iseendale ja teistele,” rääkis Soodla. “Need inimesed tuleb eraldada ohutumasse keskkonda, mitte hoida neid sellises keskkonnas, kus nad võivad oma tegevusega kellegi elu ohtu seada.”
Elanikkonna esmane kaitsja
Soodla selgitas, et kohalik omavalitsus on esmane elanik­konna kaitseasutus ja seda kõige laiemas mõttes. Päästeametit nimetas ta eeskätt ennetajaks ja kui miski muu enam ei aita, siis ka operatiivselt reageerijaks.
Samas nentis ta, et kohalike omavalitsuste võimalused on olnud erinevad ja selleks tuleks neile suunata rohkem ressurssi.
“Kohalik omavalitsus korraldab elutähtsaid teenuseid, sõlmib teenuslepinguid, aga peab ka kontrollima, et neis lepingutes oleks sees nõuded, mis tagaksid inimestele hea ja turvalise elukeskkonna,” lisas Soodla.
Veel tõi ta näiteks lume­tormi Monika, mis tabas Eestit 2010. aastal. Tormijärgsete kokkuvõtete tegemisel ilmnes, et mitmed probleemid olid teenuspakkujate lepingutes ning ametid veeretasid vastutust ühelt teisele.
“Hädaolukordasid ei teki, kui nendeks ollakse hästi valmistunud ja kõik teavad, kuidas käituda,” oli tema kommentaar.
Oluliseks nimetas ta ka pädevat ehitusjärelevalvet. “Buumi ajal kiiruga ehitatud majad on ohtlikud,” kinnitas Heiki Soodla ja märkis, et Hiiumaal õnneks seda probleemi pole.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411