Reede, veebruar 9, 2018
 

Maavanem jätkab tuttavas valdkonnas

Harda Roosna | Hiiu Leht
Suur osa endisi maavanemaid asus ametisse jaanuaris, aga mullu augustis Hiiu maavanema ametist priiks saanud Riho Rahuoja võttis koha uues kabinetis sisse alles eelmisel nädalal.
Uus ametinimetus on Hiiu valla sotsiaalkeskuse juhataja ja sellega naasis Rahuoja valdkonda, millega olnud seotud 22 aastat. “Sotsiaalvaldkond on see, kus ma end tunnen piisavalt tugevana,” kinnitas Rahuoja, kes üheksa aastat juhtis Hiiu maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonda ning
13 aastat oli ametis sotsiaal­ministeeriumis asekantslerina.
Teine argument, et Rahuoja tahtis väga jääda tööle kodu­saarele, Hiiumaale. Kuna need kaks selles ametis kokku said, otsustas ta kandideerida ja osutus viie kandidaadi seast valituks.
Kui maavalitsuses tegeles Rahuoja sotsiaalsüsteemi ülesehitamisega n-ö praktilisel poolel, siis ministeeriumis rohkem regulatsioonide, seaduste loojana ja oli seotud paljude arendusprojektidega. “Nüüd teen arvuti lahti ja näen oma töö vilju – näiteks aruandluse vormid ja STAR ehk sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister – mäletan veel neid aegu, kui me analüütikute ja arendajatega istusime laua taga ja süsteemi arendasime ning vaidlesime, mis seal peaks olema.”
Nagu asutuse nimigi ütleb, jätkavad osavallad sotsiaalsüsteemi haldamist senisel kujul ning Rahuoja hoole all on ainult Kärdla ja Kõrgessaare osavalla sotsiaalasutused: puuetega inimeste tegevuskeskus ja lastekeskus Kärdlas, päevakeskus Kõrgessaares ja pansionaat Kõpus. Kokku on sotsiaalkeskuses ametis 27 töötajat ja teenusesaajaid ligi sada.
“Esimeste päevadega tundub päris tore,” ütles Rahuoja, kes seni teenuse vahetu korraldaja rollis pole olnud. Nii on uues ametis ka päris palju uut, aga ta kinnitab, et kindlasti on abiks valdkonna hea tundmine just regulatsioonide poolelt.
Vana ja väsinud maja
Põhiprobleemiks nimetab uus juhataja füüsilist keskkonda ehk ruume, kus teenust pakkuda tuleb. Kunagine politseimaja, kus asub tegevuskeskus, on amortiseerunud, tegevuskohad on ahiküttega ning kütte- ja elektrikulud on suured.
“See, et ruumid on kohandatud, nii palju võib-olla ei segagi, sellega harjub ära ja ruumi meil on, aga kõik on vana ja väsinud, mõni asi on kokku kukkumas ja siit-sealt tilgub,” rääkis juhataja.
Teine mure, mis sotsiaalvaldkonnas alailma teemaks, on töötajate motiveerimine ehk palk. Keskuse eelarve koosneb kahest osast: vallast tulevad vahendid ja riiklik rahastus. Summad, mis tulevad sotsiaalministeeriumi kaudu, mõne protsendi võrra kasvasid. Vallas sel aastal üleüldist personalikulude tõusu pole planeeritud, pigem püütakse erisusi üle saare ühtlustada. Sotsiaalkeskuse kulud siiski paari protsendi võrra kasvavad
Sotsiaalteenuste vajadus kasvab
Rahuoja ütles, et koostöö saare sotsiaalvaldkonna asutuste vahel on kogu aeg olnud hea. Selleks, et veel rohkem ühte sammu astuda, tuleks tema arvates teenuseid inimestele lähemale viia. “Praegu sõidutame me kliente siia teenusele kõikidest osavaldadest, samas teenuspunktid võiksid olla mujalgi, inimestele lähemal ja neid kõiki ei pea siia kokku tooma,” leidis ta.
Kasvava tegevusvaldkonnana nimetas Rahuoja eakatele mõeldud tugiteenuseid, mille järele on aina suurem vajadus. Ka Hiiumaal. Nii on 65+ vanuses inimeste osatähtsus Hiiumaa rahvastikus 15 aastaga kasvanud 11 protsendilt
21 protsendini. Absoluut­arvudes pole küll kasv olnud nii suur, kuna ka elanike arv on vähenenud, kuid siiski on kunagise 1400 asemel saarel nüüd 2300–2400 inimest vanuses 65+ ning trend jätkub.
“Tuleb mõelda, milliseid teenuseid millises mahus välja arendada ja minu meelest võiksid teenused olla personaalsemad, konkreetse inimese vajadusi ja huve rohkem arvestavad ja inimest rohkem aitavad. Mitte et me teeme kaks-kolm teenust valmis ja ütleme, et tulge valige siit hulgast, mis teile sobib.
Tulevikulahendus on see, et iga inimese jaoks disainime talle vajaliku keskkonna või paketi, mis aitab tema iseseisvat toimetulekut kas parandada või vähemalt säilitada.”
Praegu on sotsiaalkeskuses kolm koduhooldajat, kes pakuvad ettenähtud teenuseid, aga tihtipeale ei kata see eakaid, kes vajaksid toimetulekuks tunduvalt vähem abi. “Kui ta abivajadus pole nii suur, siis ta siia abivajajate hulka ei satu, aga kui ta seda väikest abi varem kätte ei saa, võib ta suure abi vajajate hulka sattuda oluliselt kiiremini,” selgitas Rahuoja.
See, et Kõpu kooli juures avatud pansionaati pole veel kedagi tulnud, juhatajat väga muretsema ei pane. Ta tõi näiteks, et Hellamaa pansionaati tulid elanikud ka alles pool aastat või aasta pärast avamist. Ka on kavas hakata teavet pansionaadi kohta jagama perearstide kaudu, kellelt hooldusvõimaluste kohta küsitakse.
Suurim väljakutse uus sotsiaalkeskus
Lähituleviku suurim töö on Pargi tänav 3 uue ja ammuoodatud sotsiaalkeskuse arendus. Aastaid seisis arendus riigiga maavaidluste taga ja kuigi konkursil selgus keskuse arhitektuurne lahendus juba 2014. aastal, on seni koppa maasse löömast takistanud vahendite puudumine.
Jaanuaris esitas Hiiumaa vald taotluse keskuse esimese etapi ehituseks. See on teine katse saada raha alustamiseks.
Plaanis on ehitada esimesena valmis üks kahekorruseline maja. Selles saab olema kümme kohta kogukonnas elamise teenuse pakkumiseks ja kümme kohta ööpäevaringse teenuse osutamiseks psüühiliste erivajadustega inimestele.
Kui aprillis tuleb positiivne otsus, tuleb tellida hoone ehitusprojekt ja korraldada ehitushange. Rahuoja prognoosis, et ehitusega saaks sel juhul alustada 2019. aasta märtsis.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411