Teisipäev, veebruar 13, 2018
 

Jääteedeks suurt lootust ei ole

TOOMAS KOKOVKIN
Eile oli riigi ilma­teenistuse jääkaardi andmetel Suures väinas vaid hõre jää. Ka küünlakuu ilmaprognoos ei anna esialgu lootust tugevama jää tekkimiseks.
Maanteeametis jääteede avamise mõtet siiski päriselt maha maetud ei ole. Maanteeameti Lääne regiooni hooldevaldkonna juht Hannes Vaidla kinnitas, et kõikidele jääteedele on riigihankega töövõtjad leitud ja lepingud sõlmitud.
Samuti on mitmel korral tehtud eelluuret jääolude kohta Haapsalu–Noarootsi, Laaksaare–Piirissaare ja Rohuküla–Vormsi trassil. Teisi jääteid uuritud ei ole, kuna tekkinud jää on väga õhuke ning kohati nähtav veel vaba vesi.
“Avamise kohta ei julge praegu midagi lubada – kõik oleneb ilmast. Pikemaajalist prognoosi vaadates tundub küll, et pikemad trassid jäävad ka sellel aastal tegemata. Lootus ei ole veel kadunud Haapsalu–Noarootsi ja Laaksaare–Piirissaare trassi osas. Jääb vaid loota ilmataadi heale tahtele, kes meile külma saadaks,” ütles Vaidla.
Ilm läheb külmemaks
Riigi ilmateenistuse andmetel võib külma kõrgrõhk­konna mõju kuu esimese kolmandiku lõpuni ülekaalu jääda, ent kuu teise kolmandiku alguses suureneb lääne poolt uuesti madalrõhkkondade surve. On oodata tugevat lõunakaare tuult ja sadusid nii lume kui lörtsi, Lääne-Eestis ka vihmana.
Lühiajalise sula järel peaks ilm uuesti külmenema ja tugevneva kõrgrõhkkonna mõjul saju võimalus vähenema.
Kuu viimane kolmandik tuleb muutliku ilmaga, sest tõenäoliselt jõuavad Läänemere äärde uuesti madalrõhkkonnad. Lumesadu ja tuisk vahelduvad sulailmadega.
Jäätee avamisele peavad eelnema jäätee rajaja poolt korraldatud põhjalikud jääkatte uurimistööd. Eestis avatakse ametlik jäätee siis, kui selle paksus igas punktis on rohkem kui 22 sentimeetrit. Tugevaks peetakse eeskätt äsjatekkinud jääd, sest siis ei ole sulailmad jää struktuuri jõudnud kahjustada.
Selleks, et jääteed oleks võimalik rajada, tuleb selle kulgemise kohas eelnevalt peatada laevaliiklus.
Tunamullu, 2016. aasta talvel nii ka tehti, kuid tee rajamiseks piisavalt tugevat jääd toona ei tekkinud.
Taotlusi tehtud pole
Veeteede ameti kommunikatsioonijuhi Priit Põikliku sõnul maanteeametilt sel aastal taotlust laevaliikluse sulgemiseks veel laekunud ei ole. Põiklik kinnitas, et kui maanteeamet seda taotleb, siis laevaliiklus võimalike jääteede kulgemise kohas peatatakse.
Sillast mandri ja saarte vahel on viimasel ajal palju juttu olnud, kuid esialgu seda kuskilt veel ei paista. Viimase nädala kargemad ilmad toovad meelde, et varem on talv silla osas mõnikord vähemalt ajutiselt appi tulnud. Siiski on viimaste aastate talved jääteede rajamiseks olnud pigem ebasoodsad.
Nii avati Hiiumaa ja Saaremaa vaheline jäätee viimati 2014. aastal ja vaid üheks päevaks, pikemalt oli see avatud 2011. aastal ehk seitse aastat tagasi.
Jääteed mööda sai Hiiumaal mandrile ja Muhust mandrile sõita viimati samuti 2011. aasta talvel. See oli ainus aasta, kus kõik kuus jääteed olid samal ajal avatud ja jääteid kasutas siis kokku 55 663 sõidukit.
Teadaolevalt kõige pikem jäätee, mis on Eestist alguse saanud, oli 1323. aastal Saare­maa ja Lübecki vahel.
Euroopa pikim jäätee on Hiiumaa ja mandri vaheline jäätee, mille pikkus sõltuvalt jääoludest ja marsruudist on 24–27 kilomeetrit.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411