Teisipäev, veebruar 13, 2018
 

Hiiu talituse arengud alles selguvad

Jaanus Kõrv
Maakondlike talituste ülesannete ja tulevase tegevuskoha üle käib arutelu – kas Hiiumaa riigimaja jääb praeguse maavalitsuse majja või tuleks ehitada uus aadressile Pargi tn 2.
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna (REHO) Hiiu talitust juhib 14aastase Pühalepa vallavanema staažiga Ants Orav. Talituses töötavad veel ruumilise planeerimise peaspetsialist Urve Pill ja arhivaar Heidi Kõmmus.
Kokku on REHOs 67 ameti­kohta, millest komplekteeritud 64. Erinevalt on jagatud planeeringute spetsialistide ja kohtnõustajate ametid.
Orav selgitas, et näiteks planeeringute peaspetsialist Urve Pill teenindab ka Läänemaad ja kuna Hiiu talitusel kohtnõustajat pole, teenindab meid Läänemaa kohtnõustaja Kristel Jupits.
Talitusel on kolm põhirolli: regionaalvaldkonna rakendusfunktsioonid, suhtlus teiste riigiasutustega ja suhtlus kohalike oma­valitsustega. Need jaotuvad omakorda ülesanneteks: planeeringualased, arengualased, õiguslik nõustamine, riigiasutuste teeninduskeskkond ja omandireform.
Orav tõi näiteks, et omandireformi puhul on üldse kaks spetsialisti kogu Eesti jaoks, nad töötavad Harjumaal ja Võrumaal. Põhjuseks, et omandireformis on kogu Eesti peale lõpetamata veel vaid 200 toimikut.
Teenuskeskuste mudelid
Käimas on ka arutelud teenuskeskuste mudelite üle. Võimalikud valikud on infopunkt, ühine teenuskeskus või valdkondlik teenus­keskus.
Infopunkt tähendaks, et info jagamine ja kodaniku juhendamine teenuse valikul käiks juhtumipõhiselt. Juhendamine oleks eelkõige vajalik juhul, kui klient ei tea, millise asutuse poole pöörduda.
“Tuled uksest sisse ja saad vajalikku infot, teed avalduse või taotluse ja seda hakatakse menetlema, aga sul pole otsest seost konkreetse ametiga, suhtlemine käib läbi teenindusleti,” selgitas Ants Orav.
Teenuskeskus tähendab eri valdkondade ja asutuste teenuste (nt isikut tõendavad dokumendid, sotsiaal- ja põllumajandustoetused jm) osutamist ühes füüsilises asukohas või veebilehel. Orav selgitas, et sel juhul ei pea valdkondade vahel olema otsest sidusust, vaid kliendi mugavuse tagab paljude erinevate teenuste kättesaadavus ühest konkreetsest kanalist.
Valdkondlik teenuskeskus tähendaks sarnase vald­konna teenuste osutamist ühest asukohast. Valdkondlike teenusmajade teenuste pakett võib tugineda konkreetsete kliendigruppide vajadustel (nt pensionärid, puuetega inimesed, lapsevanemad, noored pered jne), erinevatel elusündmustel või teenuste tehnilise osutamise sarnasusel (nt dokumentide taotlemine ja väljastamine, st et teenuse osutamise protsess on erinevates asutustes sarnane). Selle variandi plussiks on, et valdkonna sees on võimalik tagada suurem teenuste sisuline integreerimine ja parem kvaliteet (nt põhjalik nõustamine). Mõni­kord võib mudel sisaldada endas ka kontaktisiku või juhtumikorraldaja funktsiooni, mis sisaldab endas personaalselt kliendi erinevate küsimustega tegelemist, mis võivad olla mitme asutuse pädevuses.
Ühine teeninduskeskkond
Ühe ukse mudel tähendab, et eri asutused on koos ühes füüsilises teeninduskeskkonnas, nagu praegu asuvad endise Hiiu maavalitsuse hoones koos erinevad asutused, selgitas Orav. Iga asutus pakub oma teenuseid ise ja teenindajad on asutuse koosseisus. Selle mudeli puhul pole vajalikud ei asutuste institutsionaalsed ega õiguslikud muudatused.
Ühe akna mudel tähendaks, et kliendiga tegeleb nn ühisteenindaja, kes esindab mitut organisatsiooni, võttes vastu dokumentatsiooni ja edastades selle menetlevale asutusele.
Orav selgitas, et selle mudeli puhul on oluline erinevate asutuste teenusprotsesside ühildamine ning ühe akna teenindaja võimekus õppida mitme asutuse tegevusvaldkondi ja protsesse.
Riigimajade kontseptsiooni eesmärk on viia otseste avalike teenuste osutamine maakonnakeskustes võimalikult vähestesse füüsilistesse asukohtadesse.
Kuhu tuleb riigimaja?
Endine Hiiu maavalitsuse maja kuulub Riigi kinnisvara aktsisaseltsile ja siseministeerium rendib sealt ainult nelja ruumi.
Praegu on maja täituvus 60 protsenti, riigiasutuste esindusi aga on Kärdlas 18. Neist ei kasuta endise maavalitsuse ruume Pärnu maakohus, prokuratuur, Tallinna vangla, töötukassa ja notar, kes asuvad Põllu 17 kohtumajas, keskkonnaameti asukoht on Kõrgessaare mnt 18 ja terviseamet toimetab Uus tn 16. Orav selgitas, et politsei- ja päästeamet on n-ö spetsiifilised asutused ja need sellesse nimekirja ei kuulu.
“Kõike kokku panna ei saa, seepärast on esitatud variant number üks, et jääb nii nagu on. Teine variant on tuua kohtumajas olevad riigiasutused Leigri väljak 5 majja,” rääkis Orav. Jutuks on olnud ka keskkonnaameti ületoomine. “Kuigi nendel on ka üsna spetsiifiline ruum ja nemad ehk jätkavad tööd seal, kus nad praegugi on,” arvas Orav.
Kolmas variant on, et Leigri väljak 5 ja kohtumaja vabastatakse ning ehitatakse Pargi 2 uus riigimaja, kus asuvad kõik riigiasutused, va politsei- ja piirivalveamet.
Ants Orava hinnangul on kõige otstarbekam luua valdkondlikud riigimajad, kus oleks koondatud kõik riigi üldteenused – maanteeamet, politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet, töötu­kassa, tööinspektsioon, haigekassa, PRIA, põllumajandusamet, VTA, keskkonnaamet, keskkonnainspektsioon, maaamet ja KIKi esindaja.
Võimalusel võiks samas majas olla veel põllumajandus­loomade jõudluskontroll, keskkonnauuringute keskuse ja maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna töötajad.
“Ühest nimetust veel pole, osa ütleb, et riigimajade kontseptsioon on see, kui riigiasutused on kõik ühes majas, teine variant on valdkondlikud riigimajad: jõu­struktuurid ühes kohas, sotsiaalstruktuur teises, maa- ja põllumajandus kolmandas,” selgitas Orav.
“Hiiumaal on mõttekam luua valdkondlikud riigi­majad, mis tagavad sarnasele klientuurile teenused ühest asukohast, millega omakorda luuakse eeldused teenuste sisuliseks integratsiooniks tulevikus,” kinnitas Orav.
Tohutult pinda = suured kulud
Kokku on riigi hallatavatel asutustel hoonete pinda u 1,6 miljonit ruutmeetrit, millest 300 000 ruutmeetrit büroopinda, millest omakorda 100 000 ruutmeetrit asub maakonnakeskustes.
Maakonnakeskustes on riigiasutuste kasutuses keskmiselt 31 ruutmeetrit büroopinda (üüripind) ühe töötaja kohta, eesmärk oleks maksimaalselt 20 ruutmeetrit.
Iga optimeeritud ruutmeeter annaks majandamiskulude ja investeeringute kokkuhoidu keskmiselt 135 eurot ruutmeetri kohta aastas.
Esialgsete hinnangute kohaselt tuleks praegu riigi kasutuses olevate maakonna­keskustes asuvate büroohoonete tuleohutuse ja kaasaegsetele töökeskkonna nõuetele vastavaks viimiseks investeerida u 40 miljonit eurot, optimeerimisettepanekute realiseerimisel vajalikud investeeringud on u 26 miljonit eurot.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411