Reede, veebruar 2, 2018
 

Dagmar Tarkmees valdab meetodeid füsioteraapiast nõelravini

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Hiiumaa haigla taastus­ravi osakonnas töötab ortopeediline osteopaat ja füsio­terapeut Dagmar Tarkmees (32), kes õppinud aastaid, et aidata neid, kel tervis käest läinud.
Dagmar Tarkmees on aastaid õppinud ja praktiseerinud erinevaid ravitehnikaid ning nüüdseks on tema arsenalis lai valik tervendamisvõtteid: massaaž, osteopaatia, füsioteraapia ja teiste teraapiate osana nõelravi.
Õpitud oskusi tahab ta nüüd süvendada ja praktikasse viia. “Ehk edaspidi võiks kõne alla tulla mõned loodusest korjatud ja väga heade raviomadustega taimedest valmistatud salvid,” on tal varuks ka uusi ideid.
Uus ja eriline ravilaud
Aasta lõpul kirjutas Dagmar PRIAle toetusetaotluse uue teraapia-massaažilaua soetamiseks. “See saab olema Eestis ainuke, õigemini vanem versioon sellisest lauast on olemas, aga uut pole,” selgitas Dagmar.
Laud on mitmedimensiooniline, mis tähendab, et laual lamava patsiendi lülisamba iga osa on võimalik liigutada eraldi, nagu näiteks selja alaosa, rindkeret või kaela. “Seda võimaldas ka vanemat tüüpi laud, mida Eestis leidub praegu vaid paar tükki, aga neid enam ei toodeta,” lisas ta.
Laud on Soome tehasest juba tellitud. Maksma läheb see 10 000 euro ringis, omaosaluseks tuleb välja käia 40 protsenti hinnast. Laud jõuab Hiiumaale tõenäoliselt kevadeks.
Eestis on sama kõrge kvali­fikatsiooniga osteopaate praegu kolm, neljas alles õpib. Ka praegu käib Dagmar kord kuus Soomes tunnustatud õppejõu Pasi Paksuneni juures end täiendamas, et taset hoida.
Massööriks pooleteise aastaga
Lõpetanud Kärdlas põhikooli, suundus hakkaja neiu õppima Audentese spordikooli võrkpalli. Omandas seal keskhariduse ja edasi viis tee Tartusse Martin Ilvese massaaži­kooli, mille ta lõpetas poolteise aastaga. Omandatud sai hulk massaažiliike: ravi-, mee-, tai-, spordi-, klassikaline massaaž…
Peale seda töötas Dagmar paar aastat Tallinnas Adeli rehabilitatsioonikeskuses, tehes nii ravimassaaži kui -võimlemist. Esimesel aastal olid patsientideks ajukahjustusega sündinud lapsed ja insuldi läbi põdenud inimesed, teisel aastal tegi ta massaaži beebidele. Tihti oli juhuseid, kus ema tuli väikelapsega ja kurtis, et laps ei tõsta pead või ei keera end, kuigi vanus juba sealmaal. Seda muret oskab Dagmar hästi lahendada: “Keeramise võib juba ühe­korraga paika saada – aitad kaasa, võtad natuke lihas­pinget maha ja toimib!”
Füsioterapeudiks kolme aastaga
Kuna pelgalt massööri amet enam ei rahuldanud, võttis Dagmar taas koolitee jalge alla ja läks Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapiat õppima. Kolm aastat Tartus ja siis paariks aastaks tööle kodusaarele.
Tartus õppides oli Dagmaril võimalus olla kolm kuud vahetus­üliõpilasena praktikal Hispaanias, riigi ühes suurimas neuroloogiahaiglas. Inimesed olid sinna sattunud autoõnnetuste, halvatuste ja neuroloogiliste haiguste taga­järjel. Mõned elasid haiglas lausa pool aastat, saades iga päev erinevat ravi: füsio­teraapiat, massaaži, tegevusteraapiat jms. “Ja riik maksis selle kõik kinni,” meenutab Dagmar.
Tagantjärelegi kiidab ta oma suurepärast Hispaania juhendajat, kes tegeles refleksoloogiaga ehk mõjutas jala­talla, peopesa või kõrvalesta teatud punkte survega. Ka Dagmar sai selle meetodiga lähemalt tutvuda.
Nelja aastaga osteopaadiks
2013. aastal otsustas ta taas õppima minna, nüüd Soome ortopeedilise osteopaatia kooli. Valikus oli ka Inglismaa, aga soodsam hind ja kodu lähedus kallutas vaekausi Soome kasuks. Tegu oli erakooliga, mille omanikuks oma ala suur spetsialist, ortopeedilise osteopaatia koolkonna rajaja Timo Rantala.
“Ta on selline professionaal, et kui on raskemad juhtumid ja keegi põhjusest aru ei saa, siis saadetakse inimene tema juurde ja haruharva, kui ta lahendust ei leia,” kiidab Dagmar õppejõudu. Näitena tõi ta, kuidas Rantala tegi seljavalu kaebava haige puhul testidega kindlaks, et valu põhjustajaks on… sapikivid. Või teine näide: patsient tuli pearingluse ja kaelavaluga, testide abiga selgitati, et probleemi põhjuseks oli jämesool.
Õpiaeg kestis neli aastat ja nüüd teab ka Dagmar põhjalikult inimese füsioloogiat ja anatoomiat, neuroloogiat, liigeste biomehaanilist liikumist, radioloogiat ja pato­füsioloogiat. Lisaks sai õppida ka ultrahelidiagnostikat, millega saab kindlaks teha nii lihasrebendeid, põletikke, kaelaarterite verevarustust, kilpnäärme talitlust kui ka palju muud.
Kliinilisi teste 800 ringis
Uurimismeetodina kasutab ta põhjalikku küsitlust, kliinilist hindamist, vajadusel röntgenpilte. “Ortopeediline osteopaat on tugiliikumise asjatundja, kelle eesmärgiks terviseprobleemi välja­selgitamine,” selgitab Dagmar Tarkmees.
Selleks kasutatakse umbes 800 Lääne meditsiinil põhinevat kliinilist testi, mille abil saab selgust, kas valu põhjus on lihastes, liigestes, kõõlustes, sidemetes, närvides, veresoontes, kesknärvi­süsteemis, tasakaaluelundites, silmades, toitumises või veel milleski muus.
Kliiniline test näeb välja nii, et kui inimene tuleb ja kurdab, et näiteks kand valutab, siis osteopaat peab välja selgitama valu põhjuse. Selleks ta koputab kanda, laseb pingutada teatud lihaseid, palpeerib ja võib selguda, et kuigi valu on kannas, tuleb see hoopiski seljanärvidest. Õlavalu aga võib pärit olla hoopis randme ülekoormusest ehk karpaalkanalis on tekkinud närvi pitsumine.
“Põhiline ongi õige diagnoos, et seejärel määrata õige ravivajadus,” kinnitas Dagmar.
Raviks kasutab ta funktsionaalset massaaži, spetsiaalseid harjutusi, liigeste mobiliseerimist, et parandada nende omavahelist liikuvust, liigeste manipulatsioone, teipimist – kõiki manuaalteraapia arsenali kuuluvaid võtteid.
Nõelravi ehk akupunktuur
Soomes õppides tekkis Dagmaril huvi ka nõelravi vastu, sest see tundus väga tõhusa meetodina ja nii ta nõelravi saladusi tundma õppima asuski. Lõpetamiseks tuli teha test, milles läbi ei kukkunud keegi – koolitusele saajad selekteeriti välja juba alguses.
“Eelduseks oli, et pead väga täpselt tundma inimese anatoomiat, teadmaks, kuhu sa nõela torkad,” selgitas ta.
Inimesed on erinevad ja erinevalt ka nõelale reageeritakse. “Protseduur võib vaid pisut eba­mugavustunnet tekitada,” ütles Dagmar ja demonstreeris enda peal, kuidas punktid leitakse.
Nõelravi aitab parandada unekvaliteeti, rahustada, valu vaigistada, ergutada ja toimib ka lihas­pingete vähendamisel ja liigesliikuvuse parandamisel.
Kuivnõel ehk dry needle
Mõni aeg tagasi käis Dagmar end täiendamas Tartus, kus kaks tuntud Hispaania arsti õpetasid tehnikat, mis seisneb nõelte panemises kõige valusamatesse ehk trigger-punktidesse. “Tehnika on selline, et paned nõela sisse ja liigutad seda edasi-tagasi,” selgitas ta. Ehki ravivõtted päris pika nõelaga tunduvad hirmutavad, on see ravi väga efektiivne. “Vahel võib vaid ühe seansiga haige koha terveks teha,” kinnitas Dagmar.
Nõelad tellib ta kas Koreast või Hispaaniast. Esimene kogus, 500 nõela on juba läbi, nüüd tellis ta veel 700 nõela.
Dagmar ütles, et hiidlased on nõelravi hästi omaks võtnud ja nõelu tuleb panna mõne teise teraapia osana iga päev. Eriti hästi toimivad need lihas­pingete, aga ka tõsisemate juhtumite puhul. Dagmaril on tuua näide, kus patsient, kel juba operatsiooniaeg kirjas, sai tema nõeltest nii palju abi, et operatsioon lükati edasi teadmata ajaks.
Väike valu käib asja juurde
Dagmari kätelt saavad abi need, kel probleeme tugi­liikumise elundkonnaga: kaela-, seljavalud, valu kiirgumine kätesse, jalgadesse, pea­valud, -ringlused, liigesevalud, trauma­järgsed vaevused, liigesevahetusest tulenevad probleemid, ülekoormusest tingitud vigastused ja vaevused jpm.
Ta võtab iga nädal vastu ka Tallinnas, tervendus­keskuses Sisemine Tasakaal, praegu aga on suurem tööpõld kodusaarel. Siin on see ka soodsam. Kes omal käel taastus­ravi otsib, maksab pealinnas 40 eurot, Hiiumaal saab 40minutilise seansi poole odavamalt. Summa sisse mahub ka nõelravi, kui see vajalikuks peaks osutuma.
Küsimusele, kas on ka äpardusi ette tulnud, jääb Dagmar üsna pikalt mõtlema ja leiab siis, et ühtki ei tule meelde. Millest võib teha järelduse, et neid pole olnud.
Mõnikord siiski on juhtunud, et väga pinges lihaste puhul esimene ravikord lõpeb valusalt. “See on täiesti normaalne ja annab järele, aga kes ei jõua seda ära oodata, võibki enam mitte tulla, arvates, et näe, käisin küll, aga läks hullemaks,” selgitas Dagmar. Nüüd ütleb ta patsiendile alati ette, et väike valu käib asja juurde.

 

Sildid: , , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411