Teisipäev, veebruar 6, 2018
 

12 000 eurot kodude tuleohutuse parandamiseks

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Hiiumaa vald sai 12 000 eurot, millega tuleb tuleohutusnõuetele vastavaks teha vähemalt kolm kodu.
Lääne päästekeskuse ennetus­büroo juhataja Viktor Saaremets ütles, et igal aastal sureb Eestis õnnetuste tõttu, mida saaks vältida, 900–1000 inimest. “Eestisuuruse riigi kohta on see päris suur hädaolukord,” nentis Saaremets kohtumisel Hiiumaa valla esindajatega.
Selleks, et vähendada tule­surmasid, algatas päästeamet 2007. aastal projekti “Kodu tuleohutuks”. Eesmärk oli käia kodudes, rääkida inimestele suitsuanduri kasulikkusest, paigaldada neid ja jagada tuleohutusalast nõu. Vahepealsetel aastatel on siseministeerium ja omavalitsused eraldanud raha ka selleks, et teha korda küttekoldeid.
Mullu eraldas riik konkreetselt sellele projektile 1,5 miljonit eurot ja nii sai kümme aastat tagasi alustatud projekt jätku “500 kodu tuleohutuks”. Projekti eesmärk on kahe aasta jooksul 79 kohalikus omavalitsuses teha tuleohutuks vähemalt 500 kodu.
“Loodame, et riigi eraldatud rahale lisab iga oma­valitsus ka omapoolse panuse, siis oleks summa juba kolm miljonit eurot ja me räägime juba tuhandest kodust,” kutsus Saaremets riigi algatust toetama. “Oleme selle jutuga käinud kõikides kohalikes omavalitsustes, keegi pole öelnud, et üldse ei toeta. Võib juhtuda ka nii, et sel aastal teeme küttekoldeid korda riigi, tuleval aastal omavalitsuse raha eest,” planeeris ta.
Koos Hiiumaa vallaga on kodud välja valitud, valik on tehtud kriteeriumi järgi: eakas, üksi elav inimene, puuetega inimene, paljulapseline pere. Tegemist peab olema toimetulekuraskustega inimestega, eeldusel, et poleks tegu alkoholi liigtarbiva inimesega. Abikõlbulikud on küttekolded, elektrisüsteemid, korstnad, suitsu- ja vingu­andurid, korstna­pühkimised samuti, sõltuvalt sellest, kus midagi vaja teha on.
Kolm kodu korda
Miinimumsumma ühele omavalitsusele oli 3500 eurot. Seejärel vaadati omavalitsuse rahvaarvu, üldist toimetulekut, elatustaset, tule­ohuriski ja selle põhjal anti 3500 eurot lisaks. Hiiumaale eraldati ligi 12 000 eurot, millega peab korda saama kolm kodu. Maksimum­summa, mida ühele kodule kulutada saab, on 5000 eurot, miinimumiks on kodude arv, mis Hiiumaal selle raha eest peab korda saama ja see on kolm kodu.
“See tähendab, et need kolm kodu on nii halvas seisus, et seal tuleb välja vahetada ahjud, korstnad, elektrisüsteemid ja muu selline, aga see võib olla ka kodu, kus näiteks puuetega inimesele on vaja vingu­andurit ja see võib tähendada, et vaid 50 euro eest tuleb üks kodu kolmele lisaks,” selgitas Saaremets.
Tema sõnul on hiidlastel asjalood ühest küljest hästi, teisest kehvasti. “Vaadates Põhjamaade taset, mida aastaks 2025 püüame, siis eluhoone tulekahjude arvult on Hiiumaa väga heal positsioonil – kolm kuni viis eluhoone tulekahju aastas ongi Põhjamaade tase.”
Teisalt hukkus eelmisel aastal Hiiumaal inimene tule­kahjus. “Ühest küljest pole seda palju, kuid kuna saare rahvaarv on väike, siis keskmine tuleb väga suur, nii et kui tahame jõuda Põhjamaade tasemele, tähendab see, et Hiiumaal ei tohiks mitte ühtegi inimest tule­kahjus hukkuda,” nentis ta.
Päästekeskuse andmetel on n-ö potentsiaalseid kodusid, kus inimene võib tulekahjus hukkuda, saarel üsna palju. Viimasel kahel aastal on ennetajad külastanud igal aastal 300–400 kodu ja tõsised probleemid on umbes 50 Hiiumaa kodus. “See on suur arv siinset elanik­konda arvestades,” nentis Saaremets.
Hiidlaste eeliseks mandri­rahvaga võrreldes nimetas ta asjaolu, et saareelanikud pingutavad oma turvalisuse pärast rohkem: “Tuntakse, et siin ollakse rohkem omakeskis ja tuleb rohkem panustada.”

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411