Reede, jaanuar 5, 2018
 

Politseijuht: Möödunud aasta oli politseile rahulik

Harda Roosna
Politsei jaoks möödusid jõulud ja aasta­vahetus suhteliselt vaikselt, ka lõppenud 2017 oli aasta varasemaga võrreldes rahulikum ja lahenduse leidis Hiiumaa esimene kunstirööv.
Pühadel ajal tegeles politsei 25 korrarikkumise juhtumiga, neist kaks tõsisemat toimusid korteriseinte vahel, milles olid kaudselt või otseselt kannatanuteks perede lapsed.
Aastavahetusel viibisid patrullid linna keskväljakul, olid nähtavad ja suhtlesid rahvaga, võtsid vastu ja jagasid uusaasta­soove.
Politseile omakorda meeldib, et Hiiumaa autojuhid on väga mõistlikud – 2. jaanuaril kontrolliti Kärdlas ja Käinas kokku 230 juhti ja kõik nad olid kained. See oli viimasel ajal juba kolmas reid, kus politseil pole olnud vaja maid jagada ühegi joobes juhiga.
“See on koht autojuhtide kiitmiseks – sõidetakse ikka kainelt. Ei tea, kas juuakse vähem või on rohkem mõistust peas ja ei istuta purjuspäi rooli,” arutles politseijuht.
Sündmustevaesem aasta
Allik ütles, et mullune aasta oli Hiiumaa politseinike jaoks sündmustevaesem ning seda kinnitavad nii numbrid politsei­statistikast kui tema enda sisetunne.
Väärtegusid tuvastati 73 vähem kui aasta varem, mullu 578, tunamullu 651. Oluliselt langes ka alaealistega seotud väärtegude arv: 41 (2017) ja 83 (2016) ehk neid oli 42 vähem. Politsei andmetele tuginedes saab väita, et oluliselt vähem registreeriti ka kuritegusid: 70 mullu, aasta varem 94, kokku 24 kuritegu vähem.
Politseijuht ütles, et koostöö kogukonnaga on väga tähtis ja nii õnnestub avastada paljud korrarikkujad. “Kogukond on meie silmad ja kõrvad,” kinnitas ta.
Allik tõi näiteks Hiiumaa esimese kunstiröövi, kus otse näituselt varastati fotograaf Pääro Metsandi teos. Tänu koostööle kogukonnaga on politsei kahtlustatavad juba tabanud ja üle kuulanud, nad on oma teo üles tunnistanud ja ees ootab kohtutee.
Tema soovitus on, et omanik sätiks galeriile mingi valve: “Elektroonika hind ainult langeb ja need süsteemid pole enam kallid.”
Vägivalda rohkem
Halb on see, et kasvab vägi­vald tänavatel ja lähisuhte­vägivald kodudes. Üheks põhjuseks võib olla ka see, et vägivallajuhtumitest rohkem politseile teatatakse.
“Meedia teavitustöö kannab vilja ja nüüd me näeme tegelikkusele vastavat pilti, mis muidugi pole ka päris kõik,” selgitas Allik.
70 tänavu toime pandud kuriteost oli 26 juhul tegemist vägivallakuriteoga, nendest omakorda 13 juhul oli tegu peksmise või löömisega. 2016. aasta 94 kuriteost 31 olid vägivallakuriteod, peksmisi oli nende hulgas viis.
“Politsei kiirem ja mõjusam sekkumine on aidanud toime­panijate hoiakuid muuta,” oletas Allik, miks kuritegude arv väheneb.
Suhtevägivallaga seotud juhtumeid oli mullu 47, neist seitsme puhul algatas politsei kriminaalmenetluse. Pärnu politseijaoskonnas läbiviidavat pilootprojekti, kus kodust viiakse ära vägivallatseja, mitte ohver, nimetas Allik Kärdla politseijaoskonna pikaajaliseks praktikaks. Meie oleme sellist lähenemist rakendanud ning eelkõige eemaldanud vägi­vallatseja ja see toimib väga hästi,” ütles politseijuht.
Kahjuks kannatanu abistamiseks varjupaigateenuse kaudu politseil enam häid võimalusi pole. Allik rääkis, et aastal 2016 tehti riigihange naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks. Kuna ükski Hiiumaa teenuseosutaja ei kvalifitseerunud, siis Tallinna pakkujad oleks pidanud seda Hiiumaal osutama. “Seda praktiliselt ei tehtud ja Läänemaa tugikeskus tegi seda siis vabast tahtest, aga kuna politsei peab tegutsema avaliku teenuse raamides, siis info edastamise kiirus ja tõhusus oli kahtlemata häiritud,” selgitas ta. “Selleks oleks pidanud olema ametlik teenusepakkuja.”
Merepäästet vähem
Vähem oli mullu ka mere­päästejuhtumeid, viis. See­vastu aasta varem oli 20 pääste­juhtumit. Kokku päästeti üheksa inimest. Suureranna küla lähistelt merest leiti ka üks uppunud lätlanna, kelle lained olid toonud Läti laevaliinilt.
“Nii politseitöötajad, vabatahtlikud päästjad kui pääste­komando päästjad on teinud edulist tööd,” pakkus ta ühe põhjuse, mis seda arvu mõjutanud.
Allik rääkis, et politseinikud käisid sel suvel merel sõitjatele ka üsna tihti meelde tuletamas, et päästevest peaks meresõidu ajal olema seljas ning enamasti seda soovitust ka järgiti.
Veel üks põhjus võis olla ka see, et varasuvi oli jahe ja merelviibijaid vähem. Enamik juhtumeid leidsid aset Tareste lahe ja Väinamere piirkonnas, üks Kalanas.
Maagiline viie piir
Mullust aastat liikluses iseloomustab joobes tabatud juhtide arvu vähenemine, kuigi patrullis vähem ei käidud, pigem rohkem. Maagilise viie piiri ei õnnestunud siiski ka mullu allpoole tuua. Nii oli eelmisel aastal täpselt viis inim­kannatanutega liiklus­õnnetust, üks juht hukkus. Aasta varem oli neli inim­kannatanutega liiklusõnnetust ja samuti üks hukkunu. 2015. aastal oli vastav arv samuti viis, hukkunuid õnneks polnud. Aastal 2014 on samuti viis sellist õnnetust ja üks hukkunu.
Joobes juhte tabati mullu 58, aasta varem 72 – vähenemine 14, juhtimisõiguseta juhte tabati mullu 22 ja aasta varem 24. Allik rääkis, et tüüpjuhtum on selline, et tullakse peolt ja pannakse rooli kaine seltskonnaliige, kel ei pruugi veel juhtimis­õigust olla. “Sellisel juhil aga ei pruugi olla kogemust, mida teha keerulisemas liiklusolukorras,” nentis ta.
Väärtegude hulgas annavadki tooni valdavalt liiklusalased. Õnneks on ka väärtegude arv languses. Aastaid tagasi pandi neid toime ligi tuhat aastas. Viimase nelja aastaga on see langenud 763lt mulluse 578ni, sh 487 olid liikluses toime pandud väärteod.
Eriti suureks kasvab väärtegude arv suvel. Nii sai mullu juunis kirja 85, juulis 79, augustis 60 ja septembris 50 väärtegu.
Usaldust tuleb kasvatada
Politsei jätkuvaks prioriteediks nimetas Allik usalduse kasvatamist ja kogukonna partneri staatuse väljateenimist. “Kui kogukond politsei peale ei looda või on olnud negatiivne kokkupuude politseiga, siis meie poole abi saamiseks ei pöördutagi,” nentis ta.
Ta tunnistas, et usaldus ei tule nii kiiresti: “Algul arvasin sinisilmselt, et see tuleb kiiremini, aga see on ikkagi pikk protsess.”
Kui politsei usaldusväärsust küsitlustes mõõdetakse, on Hiiumaa politsei siiski tipus – usaldus on lausa 85–89 protsenti. “Teist sellist jaoskonda ei ole olemaski, aga küsitluse tulemustest jääb väheks – elanik peab tundma ja usaldama oma piirkonnapolitseinikku,” sõnastas politseijuht uue aasta eesmärgi.
Head meelt teeb talle, et Hiiumaa politsei on saavutanud rohkemgi ning tiimi professionaalne tase on piisavalt kõrge, et olla suuteline lahendama peaaegu iga saarel ettetulevat sündmust. See oskus on oluline vaatamata sellele, et Hiiumaa on Eesti mastaabis kahtlemata kõige turvalisem koht.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411