Teisipäev, jaanuar 23, 2018
 

Osavallajuhid näevad erinevaid kitsaskohti

erakogu
erakogu
Viis osavallavanemat on värskelt ametisse määratud. Hiiu Leht uuris neilt, millised on saare osavaldade esmased kitsaskohad ja nende lahendused.
Käina osavallavanem Omar Jõpiselg ütles, et väikeseid kitsaskohti lahendatakse iga päev, suuri aga, nagu näiteks töötavate elanike vähenemine, ei lahendaks kohe ka suure rahaga.
Jõpiselg sõnastas kaks suunda, milles vallavalitsus peaks neli aastat tööd tegema. “Vald peaks eeskujuna enda kinnisvaravalikud ära tegema – mida on vaja, see renoveerida ja mida pole, see lammutada või siis investeerimis­kohustusega müüa,” leiab Jõpiselg, et poollagunenud hooned, teed ja tänavad võiks kaduda.
Teise arenguvõimalusena pakkus ta kaasaaitamist erainvesteeringutele: “Olgu see siis suurim eksport­tööstus Dagoplast või ühemehe-­ettevõte, mis siia tulla mõtleb. See võib olla keeruline, aga lõpuks on enamasti ikkagi hea palgaga töökohad need, mille pärast inimesed kas liiguvad või paigale jäävad.”
Üksmeel ja arengud
Emmaste osavallavanem Hergo Tasuja ütles, et tema eesmärk on senisest suurema üheshingamise tunde tekitamine. “Uude perioodi ei tohi kaasa võtta viimases Emmaste vallavolikogus olnud erimeelsusi. Eri­arvamused, kuidas midagi saavutada, on loomulikud, ent need ei tohi avalduda vastandumise kaudu,” ütles Tasuja, kes näeb ka endal endise opositsiooni esindajana olulist rolli.
Tõestada tuleb tema arvates ka osavaldade süsteemi õigsust. Ta tõi näiteks, et Emmastes ütles 2017. aasta aprillis 386st rahva-­
hääletusel osalenud valla­kodanikust, et valdade liitmine ei ole õige lahendus ja vaid 106 arvas, et see on mõistlik. “Nüüd tuleb meil tegude abil näidata, et teenused ei lähe inimese jaoks kaugemale, vaid vastupidi – teenused peaks kujunema mugavamaks ja kvaliteetsemaks,” ütles Tasuja.
“Seni olengi pigem kuulnud mõttekäiku, et kas ja mis liitumisega muutus üldse? Seega vallakodanik muudatusi väga ei taju, kuna vallamajad on osavaldades avatud, peamised teenused jätkuvalt käeulatuses,” arutles Tasuja ja nimetas seda positiivseks.
Ent siit on tema hinnangul vaja edasi liikuda, et halduskorralduse muudatus saavutaks plussmärgiga tulemuse. Lahendusena näeb ta Emmaste kandi uusi arenguid nagu Tohvri hoolde­keskuse laiendus, Sõru sadama areng, spordihalli ja -kompleksi valmimine. “Need loovad eelduse, et Emmaste kool püsiks üheksaklassilisena kauem kui lähema kümne aasta perspektiivis. See oma­korda tähendab, et piirkonnas jätkub elanikke ja ka noori peresid.”
Ühendused ja haridus
Kõrgessaare osavallavanem Üllar Laid ütles, et tema arvates on praegu peamised kitsaskohad ühenduste ja hariduse ebastabiilsus.
“Eks me oleme saarelisusega harjunud, aga kui me igapäevaselt peame muretsema, kas lennuk, millega saabub maakonda arst või lahkub nõupidamisele minev ettevõtja, saab maanduda või mitte? Või kodu lähedasse kooli mineva lapse vanemad ei saa kindlad olla, et nende võsukesele antakse võimalus selle kooli üheksas klass lõpetada või tuleb juba mõne aasta pärast kooli vahetada?” sõnastas ta teemad, millega tegeleda.
Positiivsena märkis ta, et lairibavõrgu arendus on juba jõudsalt käima läinud ja kiire interneti kodudesse jõudmine on vaid aja küsimus ning teedevõrku investeeritakse iga aastaga rohkem.
Oluliseks nimetas Laid ka ettevõtlust, mille tingimuste parandamisele osavald küll palju kaasa aidata ei saa, kuid saab parandada elukeskkonda ja luua paremad tingimused. “Selleks, et rohkem inimesi siin elada sooviks.”
Elu- ja ettevõtlus­keskkond
Kärdla osavallavanem Lauri Preimann ütles, et küsimusele sisulisema vastuse andmiseks tuleb tal esmalt ametisse asuda, võimalikest kitsaskohtadest parem ülevaade saada, neile sügavamalt sisse vaadata, võimalusi analüüsida ning nende põhjal lahendused koostöös oma meeskonnaga ja osavalla­koguga välja töötada.
Preimann selgitas, et soovib oma töös keskenduda elukeskkonnale ja ettevõtluskeskkonnale: “Et inimesed tunneksid, et neil on Kärdlas hea elada – teenused on hästi tagatud ja igapäevaseks eluks vajalik on siinsamas olemas. Seniste teadmiste põhjal saan öelda, et suurt tähelepanu vajab avaliku ruumi olukord ja korrashoid. Kuna vajadusi on palju, kuid vahendeid napib, tuleb kõik kulud, sealhulgas uued investeeringud põhjalikult läbi kaaluda, et piiratud vahenditega saavutada parim lahendus.”
Kitsaskohad selguvad
Pühalepa osavallavanem Liili Eller ütles, et tööpostil oldud aeg on liiga napp, et kivisse raiuda kaks niiöelda kõige-kõige kitsamat kohta Pühalepa osavallas.
“Vesteldes hallatavate asutuste ja vallarahvaga on üheks murekohaks valla­rahva arvu vähenemine,” rääkis Eller. Samas oli Pühalepa elanikesaldo üheksaga plussis ehk 1. jaanuaril 2017 oli vallaelanikke 1590 ja aasta lõpuks 1599.
“Kuna peagi algab ühise Hiiumaa valla arengukava koostamine, siis saab selle protsessi käigus ka Pühalepa eesmärgid uuendatud või varasemad kinnitatud,” selgitas Eller. “See on vajalik võimalike kitsaskohtade lahendamiseks ja uute sihtmärkide seadmiseks ning ülesannete täitmiseks.”

 

Sildid: , , , , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411