Reede, jaanuar 19, 2018
 

Hiiu Autotransil sai täis 20 tegevusaastat

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
erakogu
Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Anu ja Urmas Pielbergi pereette­võttega alustamise ajendiks oli pere soov teenida tulu ja ehitada kodu. Nüüd on ettevõttes 41 töötajat ja eelmise aasta käive ulatus 1,7 miljonini.
OÜ Hiiu Autotrans alustas 23. jaanuaril 1998, kuid päris algus oli 1. oktoobril 1996, kui Urmas Pielberg alustas füüsilisest isikust ettevõtjana transporditeenuse pakkumisega.
Eesti Vabariik oli alles hiljuti taastatud, tingimused-võimalused oma ettevõtete loomiseks juba olemas. Siiski polnud ettevõtjal tol ajal kerge: turul valitses segadus, pangad laenu ei andnud, inimestel puudusid turumajanduse ja ettevõtluskogemused.
“Katsetasime erinevaid asju, kartulikasvatusest kalkuni- ja lambakasvatuseni,” meenutab Anu.
Kuna Urmas on kõrg­haridusega mehaanik ja Anul juristidiplom, leiti, et tegevusala, millega teenida, võiks olla tehnikavaldkonnast. Nii saigi järelmaksuga ostetud leiva­auto ja leivavedu Hiiumaal algas. Esimene klient oli Hiiumaa tarbijate ühistu, mis kliendiks jäänud tänaseni.
Esimene töötaja oli Marek Priit, teine autojuht Raimo Männamaa. Kahe autoga sai juba mandrilt kaupa tooma hakata.
Palju häid kliente
Ettevõtmise laienedes polnud FIEna jätkamine enam otstarbekas ja nii saigi asutatud osaühing Hiiu Autotrans, mida kaasad kodukontorist juhtisid: Anu tegeles raamatupidamise, lepingute ja kaadritööga, Urmase kanda jäi tehniline pool.
Tasapisi soetati juurde autosid. Lisaks tulid autojuhtideks Endel Pielberg, Viljar Lillemäe, Tarmo Kubja, Urmas Mändla. Toidukaupa hakati ühistule vedama ETK hulgibaasist, Tihniku laost. Nüüd COOP Eesti nime kandev hulgi­ladu on põhiklient siiani. Lisaks Hiiumaale teenindatakse aga ka Saaremaa, Harju­maa, Ida-Virumaa, Tallinna, Pärnu, Lihula, Haapsalu ja Rapla kauplusi.
Klientidele kiidusõnade jagamisega pole Anu kitsi: nende seas on ettevõtte esimene klient Hiiumaa tarbijate ühistu, AS Dale LD, AS B-Plast, AS Dagoplast, AS M ja P Nurst, OÜ Plastiktoos, OÜ Pharma Systems Eesti, OÜ Faasion ja paljud teised saarel tegutsevad ette­võtted, aga ka kohalikud omavalitsused ja Hiiumaa elanikud. Suurimatest hulgi­firmadest on ettevõttele tööd andnud Eesti Post, DPD Smarten Logistics, Via 3L Logistics ja paljud teised. Ettevõtte mullune aasta käive oli 1,675 miljonit eurot.
Autoremondist jäätmekäitluseni
“Alguses oli kõik väga tore, uus ja huvitav, mis sest, et auto­remont käis lumehanges,” naerab Anu algust meenutades.
Autopargi laienemisega tekkis vajadus remondikoha järele, milleks sai endise Hiiu Kaluri tütarfirma Dago­rak ladu. Praegu pakutakse remondi­teenust nii oma autodele kui kõigile, kel soov veoautot või bussi putitada. Töökojas tehakse kõike, alustades mootoriremondist, värvimisest kuni rehvitöödeni. Praegu kasutab töökoda ka Selveri buss. Oli aeg, kus ette­võttel oli ka koolibusse ning teenindati Kärdla ja Kõrgessaare õpilasliine, kuid õpilasi jäi vähemaks, maakonnaliinid võtsid kooliliinid üle ja bussid müüdi maha.
Jäätmemajanduskogemusega Andres Bürklandi tööle tulekuga alustati ka jäätmekäitlusega. 2002 taotleti nii jäätmeluba kui ka ohtlike jäätmete litsents ja nüüdseks käitleb firma kõiki jäätmeliike Hiiumaal, partneriteks kohalikud omavalitsused, elanikud, ettevõtted. Erandiks on korraldatud olmejäätmete vedu, millega tegeleb AS Keskkonnateenused. Pakutakse vedeljäätmete fekaali- ja pilsi­veevedu, maetakse loomseid jäätmeid jms. “Hiiumaal pole jäätmeid palju, seetõttu pole ka turg väga suur,” selgitab Anu.
Fekaaliveoteenus kipub maapiirkonna inimesele edaspidi kallimaks minema, kuna siiani üldkulusid katvaid Kärdla kliente läheb järjest rohkem üle tsentraalsele kanalisatsioonile. “Fekaalivedu muutub tulevikus kogukonna­teenuseks, sest inimesed ei jaksa maksta ja vald peaks ehk toetamise peale mõtlema,” prognoosib Anu.
Tosinkond aastat tagasi saadi luba Malvaste karjäärist liiva kaevandamiseks. “Meie liiv on väga hea ehitusliiv, puhas, korralik,” toonitab Anu. Karjääri tööks on ostetud universaalne ratastraktor, millega saab ka muud teenust pakkuda – kaupa maha tõsta, kraavi kaevata, lund lükata jms.
Hiiumaal pakutakse ka tehno­ülevaatuse ja diagnostika teenust, vahendatakse IIZI liikluskindlustust, mida ka ülevaatuspunktis teha saab. “Kliendid on meid omaks võtnud ja teenust pakuvad Hiiumaale tagasi tulnud noored Siim Treiman ja Rauno Pielberg,” kinnitab Anu.
Tegeletakse ka tootmisruumide rendileandmisega. Mitu vaba pinda on nn polgus kunagise Hiiu Kaluri territooriumil. Headeks ja pikaajalisteks rentnikeks on praegu Cramo, Vanitas jt. Veel on firma soetanud juurde ühe hoone, kuhu edaspidi kavatsetakse kolida ka Rookopli tänava kontor.
Väikesed laevad viisid kahjumini
Anu tõdeb, et on olnud keerulisi aegu, kui lauasahtlis oli plaan A – kuhu tahame jõuda, plaan B – kus me oleme ja kuidas ellu jääda ja plaan C –
abinõud, kui juhtub midagi väga halvasti…
Keeruline aeg oli ettevõttel seitse aastat tagasi, kui hüppeliselt kasvas kütusehind, üks suurklient tööst ära ütles ja kuus liisinguautot seisma jäi.
“Kõik peab olema Euroopa tasemel, aga veohind on madal, sest konkurents selles valdkonnas on äärmiselt tihe,” selgitab Anu põhjuseid, mööndes, et viimased seitse aastat on olnud väga keeruline majandada.
Pidevat segadust ja võitlust turul on mõjutanud Vene turu ära langemine, muutused Lääne turul, Poola ja Leedu odavad teenusepakkujad. Aga ka maksupoliitika: raskeveoki­maks, teekasutustasu kehtestamine ja Euroopa Liidu järjest karmimad nõuded ei tee olukorda kergemaks.
Üheks raskemaks oli 2015. aas­ta, kui Saaremaa Laevakompanii tõi enne uute laevade tulekut Hiiumaa liinile väikesed praamid. Tundide kaupa sadamas seismine, paljud tegemata jäänud reisid ja vähenenud veomahud ning aasta lõppes firmale kahjumiga.
2016 elati üle tänu sellele, et autojuhid läksid Heltermaa sadamasse pühapäeva hommikul kell 10 praamisappa, et õhtuks üle saada. Logistikud aga ärkasid öösel kell 12, et pileteid broneerida.
“Jõudsid paari-kolme minuti jooksul kolm masinat broneerida ja juba oli selle ajaga praam täis müüdud,” kirjeldab Anu toonast olukorda.
Anu ütleb, et uute laevade tulek oli suur kergendus. “Kuna transporditeenus on väga sesoonne, tõusude ja mõõnadega, olemegi riskide maandamiseks loonud Hiiumaal pakutavad lisateenused,” selgitab ta.
Kõige tähtsam laevaühendus
Kõige olulisemaks peabki Anu ühendust mandriga, mida ta nimetab sõna otseses mõttes maanteepikenduseks. “Meie jaoks praam ongi maantee, me tahame selle peal sõita,” kinnitab ta. “Meie keerukus ja teisalt meie tugevus on parvlaevaliiklus, meil on kogemus, kuidas igal aastaajal hakkama saada.”
Praegu ootab ta ettevõtjana, et Hiiumaa vald oleks graafikute tegemisel ja lepingute sõlmimisel riigiga ja vedajaga, TS Laevad koostööpartner ning aastaringi püsiks stabiilne sõiduplaan.
“Põhireisid ei tohiks muutuda, et oleks võimalik veoplaane teha, sest mitte ükski mandri hulgifirmadest ei hakka oma veoplaane muutma, kui meil siin pool tundi praami­graafikut liigutatakse,” selgitab Anu.
8. jaanuarist kehtiv laevade sõiduplaan teda päriselt ei rahulda – reiside vahed on liiga pikad. Tema sõnul peaksid vedaja, maanteeamet ja ministeerium arvestama sellega, et Hiiumaale veetakse peaaegu kogu kaup sisse, kogu tööstustoodang aga seevastu välja.
“Kui Hiiumaa ettevõtetel läheb hästi, siis läheb meil ka hästi. Meie hoiame oma kliente ja neid, kellelt ise teenust saame, naljalt ei vaheta,” kinnitab Anu.
Suvel poolsada töötajat
Aastal 2002 sai Hiiu Auto­transilt tööd paarkümmend inimest, 2008. aastal seisis palgalehel juba üle 40 nime. Praegu on ettevõttel 41 töötajat, kellele suvel lisandub veel kolm. Autojuhte on 28, kaheksa meest on mandrilt, ülejäänud kõik hiidlased. Kõige kauem ehk aastast 2001 on ettevõttes töötanud autojuht Andres Kingsepp ja pea­raamatupidaja Silja Tamsalu, neile järgnevad Urmas Tara ja Urmas Mändla.
“Kui sa lähed mandri ettevõttega läbi rääkima ja ütled, et oled Hiiumaalt ja firmas autojuhid hiidlased, siis on see suur pluss, sest hiidlast peetakse töökaks, sõna­pidajaks ja ausaks,” pole Anu kiitusega kitsi.
Heaks koostööpartneriks nimetab Anu Pielberg ka Hiiumaa ametikooli, kus antakse autojuhi ametiõpet. Koolile rendib OÜ Hiiu Autotrans õppeautot ja võtab praktikale õpilasi. Praktikal käivad noored ka mujalt tööstus­koolidest. Suvel aga pakutakse tööd ka kooliõpilastele ja tudengitele.
Rakkes kahekesi
Anu meenutab, et kui ettevõttega alustati, teeniti algul leib lauale muude ametitega. Oma ettevõtte pideva arengu, uute tegevusalade ja teenuste pakkumise tõttu tuli mõlemal perefirmas põhikohaga tööle asuda. Urmas loobus autoregistri juhataja ametist nii Haapsalus kui Sauel, sest soetatud autode ülevaatuspunkt vajas tehnilist nõu.
Kuna mõlemad kaasad on ettevõttes juhirollis, saab koduski kiireid otsuseid vastu võtta. Paratamatult toob see aga töö koju kaasa. Pingete maandamiseks on Anu tegev lastekaitseühingus, samuti MTÜs Tantsumajakas, mille juhatuse liige ta on. Urmase hobiks on vanatehnika uurimine ja taastamine.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411