Teisipäev, jaanuar 16, 2018
 

Arenduskeskust juhib Remmelg

Liina Siniveer | Hiiu Leht
Eile asus esimest päeva tööle Hiiumaa arenduskeskuse juhataja Liis Remmelg (34), kellele sihtasutust Tuuru juhtinud Aivi Telvik (54) senitehtu üle annab.
SA Hiiumaa Arenduskeskus nõukogu esimees Omar Jõpiselg ütles, et kahe viimasena sõelale jäänud kandidaadi seast valiti Hiiumaa arenduskeskust juhtima Liis Remmelg, kellega nädala algul sõlmiti juhatuse liikme leping.
Remmelg ütles Hiiu Lehele, et otsustas kandideerida Hiiumaa arenduskeskuse juhiks, kuna soovis isikliku arengu jätkamiseks astuda järgmisi samme, tal on jätkuvalt soov Hiiumaa arengusse panustada ja ka nägemus, kuidas arenduskeskus toimida võiks.
“Minu nägemuses on Hiiumaa arenduskeskus kohaliku omavalitsuse, ettevõtjate ja kodanikuühenduste eestvedajate kaudu partneriks igale hiidlasele,” selgitas Remmelg. “Sellest tulenevalt peab arenduskeskus lisaks sihtfinantseeringute kaudu piirkonda toodud teadmiste edastamisele pakkuma oma partneritele lisandväärtust tulenevalt Hiiumaa vajadustest. Selleks aga on oluline leppida kokku kindlates tegevus­suundades ning määrata neile selged eesmärgid ja mõõdikud.”
Varasem kogemus
Remmelg töötas eelmise aasta lõpuni Hiiu vallavanema Reili Ranna nõunikuna ning enne seda SA Tuuru turismikoordinaatorina. Remmelg ütles, et kuna Hiiumaa valla­valitsusel talle sobivat tööd pakkuda ei olnud, kuid ta soovis saarele elama jääda, otsustas ta kandideerida.
“Tänu tööle Hiiu vallavanema nõunikuna on mul hea ülevaade nii arenduskeskuse väljakutsetest kui Hiiumaa arenguvisioonist,” ütles Remmelg, kelle tööks vallavanema nõunikuna oli arendusprojektide eest­vedamine ja kommunikatsioonijuhtimine. “See on andnud mulle hea ülevaate valla arengutest, saan need teadmised uuele tööle kaasa võtta.”
Enda tugevusena nimetas ta, et tunneb arendusorganisatsiooni ka seestpoolt – Remmelg töötas Tuurus aastatel 2015–2016.
“Nii siis, kui praegu on arenduskeskuse välja­kutseks eelarve ja projekti­põhisest rahastusest tulenev likviidsusprobleem, siis sellest tulenevalt tuleb seada selged prioriteedid ning tegevused tõsiselt üle vaadata,” sõnastas ta olulisima ülesande.
Nõukogus polnud üksmeelt
Jõpiselg rääkis, et nõukogu liikmed soovisid varianti, et tööle jääksid mõlemad, nii Remmelg kui Telvik, kuid kokkuleppele ei jõutud.
Jõpiselg lisas, et lahku minnakse tülita ja ta lubas, et hoitakse kõike, mida seni Tuurus tehtud.
“See, et ma ei osutunud arenduskeskuse juhi konkursil valituks, on sihtasutuse Hiiumaa Arenduskeskus nõukogu otsus, ideaalne oleks, kui nõukogus oleks selles osas konsensus,” kommenteeris Telvik.
Hiiu Lehe allikas, kes oma nime avalikustada ei soovinud, ütles, et nõukogu enamus toetas algul Telvikut kui kogenud juhti, kuid valla­valitsus oli tema ametisse nimetamise vastu. Pärast pikka patiseisu jõuti kokkuleppele ja valituks osutus Remmelg.
Telvik kinnitas, et nõukogu esimees käis enne otsuse langetamist temaga läbi­rääkimisi pidamas ja pakkus valikuid, kuidas arendus­keskuses tööd organiseerida peale Tuuru ühendamist sellega.
“Need ettepanekud olid minu kui juhataja jaoks osaliselt vastuvõtmatud, ehkki pean väga lugu Omar
Jõpiselja avatusest ja pingutustest parima lahenduse leidmiseks,” ütles Telvik.
“Selleks, et võtta vastu arenduskeskuse juhataja koht, peab olema selge, kuidas lahendada arveldus­laenu oluline vähendamine, sest paraku vastavalt sihtasutuste seadusele lasub juhatuse liikmetel isiklik vastutus,” märkis ta üht, seni veel lõpliku lahenduseta probleemi.
Omalt poolt tegi Telvik nõukogule ettepaneku lükata arenduskeskuse praeguse juhataja Monika Pihlaku välja­vahetamine edasi seniks, kui on paigas arenduskeskuse strateegilised eesmärgid ja eelarve.
Nii siiski ei läinud ja 25. jaanuariks tuleb Telvikul sihtasutuse juhtimine üle anda.
Enda edasiste plaanide kohta ütles Telvik, et parima meelega seostaks ta oma tulevikku ikka jätkuvalt Hiiumaaga, esialgu aga puhkab ja haarab õppimis­võimalustest.
Eelarves pinget vähem
Nõukogu kiitis heaks ka Telviku koostatud selle aasta 300 000eurose eelarve projekti, mis nõukogu esimehe sõnul annab uuele sihtasutusele natuke n-ö hingamisruumi. “Me ei pane arenduskeskusele rahasurvet kukile – tee midagi, aga me raha ei anna ja siis aasta lõpus küsime, miks on miinus,” selgitas Jõpiselg.
Eelarve kasvab kohaliku omavalitsuse panuse ja projektide toetuste võrra.
2017. aastal oli kohalike omavalitsuste panus 41 325 eurot. Käesoleval aastal on taotletud omavalitsuselt ka toetus juhataja tasustamiseks ja maavalitsuse arendusülesannete ülevõtmiseks, kokku suurusjärgus 50 000 eurot.Suurem osa eelarvest tuleb riigipoolse rahastusena läbi EASi, KÜSKi ja PRIA.
Jõpiselg lisas, et probleemiks olnud arvelduslaenu limiit on 91 000 eurot ning pank on selle kohustuse tasumisaega pikendanud.
See, mida ette võtta Tuuru majaga, on Jõpiselja sõnul nõukogu ja omaniku ehk arenduskeskuse otsustada, kuid seisukoht on, et keskuse töötajad ei peaks tegelema üürilepingutega ja hoone majandamisega.
“Kevadeks saame sisupoole selgeks, aga on kaks stsenaariumi – vald ostab maja endale või müüakse see eraomanikule,” ütles Jõpiselg. Maja müügiga peaks tema sõnul lahenema ka arvelduskrediidi teema.
Jõpiselg ütles, et maja müügiga ei tohiks tegeleda ülepeakaela ning kui hoonet ei peaks vallal vaja olema, siis enne müüki peab olema kõik kindlustatud: hea omanik, kes majja investeeriks, stabiilsed lepingud. “Omanik ei peaks jääma maja lüpsma, vaid peaks seda heapere­mehelikult majandama,” ütles Jõpiselg.

 

Sildid: , , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411