Reede, detsember 1, 2017
 

Tuleviku töö toob uusi lahendusi kodukontorist digitaalse nomaadluseni

65 protsenti praegustest kooli­ealistest lastest töötab tulevikus töökohtadel, mida veel olemas ei ole, seisab riigi­kantselei strateegiabüroo poolt tellitud tuleviku töö­vormide analüüsis.
Uued ametid ning muutunud ootused ja eeldused töökeskkonnale tähendab ka uute töövormide teket. Milline töökorraldus võib meid tulevikus ees oodata?
Digitaalne nomaadlus, töötaja jagamine, juhutöö – nende ja paljude teiste erinevate töövormide levikut, arengu­tempot, kasutuselevõtu tõenäosust Eestis ning plusse-miinuseid vaadeldaksegi sel aastal valminud analüüsis “Tuleviku töö – uued suunad ja lahendused”. Analüüs, mille terviktekstiga on võimalik internetis tutvuda, viidi läbi riigikantselei strateegiabüroo tellimusel ning läbiviijateks olid Technopolis Group ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE.
Esiteks on juba toonud ja toovad ka edaspidi töö tegemise vormidesse muutusi tehnoloogilised arengud ja digitaalsed lahendused. Ühe tuleviku töövormina tuuakse välja IKT ehk informatsiooni- ja kommunikatsiooni­tehnoloogia vahendusel tehtav mobiilne töö. Sellisel juhul tehakse tööd väljaspool tööandja ruume, kasutades selleks infotehnoloogilisi võimalusi ja kuigi see sarnaneb paljuski juba tuttavale traditsioonilisele kaugtööle, on IKTpõhine mobiilne töö veelgi vähem konkreetse füüsilise töökohaga seotud.
Samuti on tehnoloogiast mõjutatud töövorm, mida kirjeldatakse koostööplatvormi vahendusel tehtava tööna. Töötamine jaguneb sel juhul omakorda nn rahvahankeks ja töö tegemiseks selle nõudlusel mobiilirakenduse ja/või interneti kaudu. Tänasel päeval näeme sel moel töötavaid inimesi nt sõidujagamise ja kullerteenuse osutajate hulgas. Põhimõte seisneb selles, et kui parasjagu on teenusele nõudlus, siis tarbija ja teenuse pakkuja ehk töötaja saavad kokku mobiilirakenduse vahendusel ühisel platvormil. Teenust osutatakse aga kindlas piirkonnas ja füüsilises keskkonnas. Rahvahanke puhul pole töötegija füüsiline asukoht aga oluline ning nii töö vahendamine kui ka selle tegemine toimub platvormi vahendusel.
Eraldi suunaks tuleviku töös saab pidada jagamise ideed – seda nii töötaja kui ka töökoha/tööaja osas. Töötaja jagamise puhul palgatakse töötaja ühiselt mitme tööandja poolt – vajadus selleks võib olla tingitud nt ootamatute asjaolude tõttu nagu ühe tööandja majanduslikesse raskustesse langemine. Töökoha, teisisõnu tööaja jagamine seisneb aga selles, et tööandja võtab kindla tööülesande täitmiseks tööle kaks või enam inimest.
Aina enam on tööturul näha orienteeritust kindlate tööülesannete lahendamisele ja nn projektipõhisele lähenemisele. Sellega on seotud ka analüüsis välja toodud töövorm, mille puhul palgatakse väga spetsiifiliste oskuste ja teadmistega spetsialist ajutiselt, et lahendada konkreetne tööülesanne, olgu see siis juhtimis-, arendus- või mõnel muul tasandil. Samas saame rääkida ka eeskätt tööandja huvidest sõltuvast juhutöö vormist, mille puhul sõltub töötaja tööaeg tööandja vajadusest ning töö on seetõttu üldjuhul juhuslikku laadi ja madala koormusega. Juhutöö alla kuuluvad näiteks tähtajalised tööd ja töötamine väljakutsel.
Tuleviku töö märksõnaks on kahtlemata ka koostöö. Vastastikusel koostööl põhinevate töövormide eesmärk on muuta tööprotsess ja -korraldus veelgi tõhusamaks. Antud töövorme kasutavad peamiselt väikeettevõtjad ja iseseisvad lepingupartnerid, kes teevad vastastikust koostööd nii selle kitsamas tähenduses kui ka laiemalt niinimetatud katusorganisatsioonide all, kus ühe vihmavarju alla on koos töötama tulnud erinevad osapooled.
Tulevikus näeme ilmselt aina enam ka muudatusi töösuhte defineerimisel ning traditsioonilise töölepingu kõrval kerkivad esile vautšeri­põhine töö ja töötamine portfoolio raames. Esimesel juhul ei saa rääkida meile harjumus­pärasest töötajast sinna juurde kuuluvate õiguste ja kohustustega, vaid töötegija on iseseisva lepingupartneri ja töötaja vahepealses staatuses. Portfoolio puhul teevad iseseisvad lepingupartnerid tööd mitmetele klientidele üheaegselt.
Kümme aastat tagasi polnud veel miljoneid ametikohti, mis lisandusid tööturule näiteks sotsiaalmeedia tormilise levikuga ning mis tänapäevaks on muutunud normaalsuseks. Niisamuti on keerukas ette näha seda, mis arengud seisavad ees järgmise kümnendi jooksul.
Küll aga aitab tööturul toimuvaga kursis olemine ning muutuste mõistmine igal töötajal kiiresti arenevas ja uusi lahendusi nõudvas töömaailmas orienteeruda. Kohanemis- ja õppimisvõime on alati olnud äärmiselt olulised omadused, kuid nende tähtsus kasvab kaasaegsel tööturul konkureerimiseks veelgi enam.

Kati Vaht
Hiiumaa Rajaleidja
keskuse karjäärispetsialist

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
  • Lisa kommentaar
     
    Your gravatar
    Sinu nimi
     
     
    *
     
     
    NB! Hiiu Leht ei vastuta artiklitele lisatud kommentaaride eest, kommentaari sisu eest võtab endale vastutuse kommentaator. Hiiu Lehel on õigus kustutada kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele so kommentaarid, mis on: teemavälised, kirjutatud teise isiku nimel, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, vaenu õhutavad, ebaseaduslikule tegevusele üleskutsuvad.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411