Reede, detsember 22, 2017
 

Säästev elektritarbimine toob lisatasu

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
68 000 elektritarbijat peavad uuest aastast hakkama liiga väikese tarbimise tõttu lisa­tasu maksma.
Järgmise aasta 1. jaanuarist tuleb elektrienergia säästlikel tarbijatel tasuda lisatasu 1,50 eurot ja tööstusvoolu puhul 3,84 eurot kuus juhul, kui tarbimiskoha aastane elektrikulu on väiksem kui 250 kilovatttundi (kWh). Elektri­levi saatis vastava­sisulise otseteavituse ligikaudu 68 000 elektritarbijale.
Elektrilevi klienditeeninduse osakonna juht Ainer Tiitson põhjendas lisatasu küsimist nende liinide ja alajaamadega, kust aasta jooksul pole ühtki kilovatt-tundi elektrit läbi läinud, kuid mida ikkagi tuleb käigus hoida.
Elektrilevil on hallata 1100 km liine ja üle 300 alajaama, millest aastas pole ühtegi kilovatt-tundi elektrit läbi liikunud. Tiitson selgitas, et võrguteenuse kulud ei sõltu sellest, kas klient elektrit tarbib või ei. Nii on Elektrilevi võrgus 57 000 tarbimiskohta, kus elektrit pole praktiliselt üldse tarbitud ja seega ka võrgu­tasu makstud ning sellise võrgu valmisoleku hoidmine on olnud n-ö teiste klientide hinna sees.
“Meie kohustus on hooldada kõiki liine ja alajaamu ning nende kasutuna seisvate liinide ja alajaamade uuendamiseks peaksime lähiaastatel investeerima ligikaudu 16 miljonit eurot,” tõi ta näite.
Elektrilevi seisukoht on, et alla 250 kWh puhul on tegemist elektritarbimise mahuga, mille juures ei kasutata tarbimis­kohta pideva elukohana. “Neis kohtades on kliendi panus võrguühenduse hoidmiseks kas üldse puudunud või olnud väga väike ning see mõjutab teiste klientide makstavat võrgu­tasu,” selgitas Tiitson.
Samas puudutab muudatus ka neid tarbijaid, kes elektrikulude kokkuhoiuks on kasutanud säästupirne ja säästlikke kodumasinaid ning ruumist lahkudes alati lambi kustutanud. Nüüd küsivad nad õigustatult, miks nad peavad maksma lisatasu ning kas pole see vastuolus riigi poliitikaga, mis propageerib energia säästlikku kasutamist. Kusjuures “trahvi” võetakse mitte ainult elukoha, vaid näiteks ka pumbamaja ja sauna eest, kus elektrit kulubki vähe.
Kas võrku on vaja?
Tiitsoni soovitus on, et klient mõtleks, kas tal on antud tarbimis­kohta võrguühendust vaja. Või on võimalik antud tarbimiskohas vähendada peakaitsme suurust, mis omakorda aitaks vähendada püsitasu.
Samas, kui tarbijal peaks tekkima soov tarbimiskoht taas võrku lülitada, võib see väga kulukaks osutuda.
OÜ Elektrilevi kommunikatsioonispetsialist Peeter Liik ütles, et nii võrgulepingu lõpetamine tarbimiskohas kui ka peakaitsme vähendamine peavad olema kindlasti läbimõeldud otsused, mida iga klient saab vajadusel arutada ka Elektrilevi klienditeenindajaga.
Tarbimiskoha tagasi võrku ühendamist loetakse võrguühenduse taastamiseks, kus tuleb sõlmida uus võrgu­leping. Täpne taastamise hind sõltub väga palju konkreetsest tarbimiskohast ja sellest, mis on toimunud võrgulepingu lõpetamise ja uuesti avamise vahel.
“Üldjuhul on võrgulepingu sõlmimine vastavalt hinnakirjale 44 eurot ja 6 senti. Kuid kui võrguleping on lõpetatud, ei ole võrguettevõtjal võimalik arvestada võrguühenduse edaspidise säilitamisega. Seetõttu võivad võrgulepingu uuesti sõlmimisel lisanduda ka kulud võrguühenduse taastamiseks ja kasutuselevõtmiseks,” lisas Liik.
Lisatasu õiglane
Elektrilevi hinnangul on uus põhimõte ehk valmisoleku­tasu siiski õiglane ja kaasab iga kliendi läbi mõtlema, kas ja kui võimsat võrguühendust tal on vaja.
“Säästlik energiapoliitika tähendab nii säästlikku tarbimist kui ka elektrivõrgu otstarbekat kasutamist. Ka elektrivõrgul on keskkonna­jälg ning kasutut võrku ülal hoida ei ole otstarbekas keskkonnale ega ühiskonnale laiemalt,” ütles Ainer Tiitson.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411