Reede, detsember 15, 2017
 

Looduskaitsespetsialist: Eelistame looduslikku raba

Ants Ainimägi
RMK looduskaitseosakonna looduskaitsespetsialist Ants Animägi ütles Hiiu Lehele, et Määvli jääksoo taastamise kavandamisel on eeltööd tehtud selle valdkonna Eesti professionaalseimate asjatundjatega: Tallinna Ülikooli (TLÜ) ökoloogia instituudi, mitmete nimekate teadlaste, erialaspetsialistide ja projekteerimis­firmaga Metsa­tervenduse OÜ.
Kärdlas 2. novembril toimunud Määvli jääksoo teemalisel koosolekul said korraldajate sõnul soovitud vastused ka kõik küsimused.
Hiiu Lehe poole pöördus Ants Lilleõis, kelle jaoks siiski jäi üles hulk küsimusi. Tema arvamusloo samal teemal leiab tänase lehe arvamusküljel.
Miks valikusse võeti just Määvli raba, mis on töö eesmärk?
Ants Animägi: Vastavalt TLÜ ökoloogia instituudi ja keskkonnaministeeriumi sõlmitud töövõtulepingu ja sellega määratud metoodikale valiti korrastamiseks sobivaimad jääksood. Korrastatavate jääksooalade valikul ning taastamisjärjekorra määramisel kasutati keskkonnaministeeriumi tellimusel MTÜ Eesti Märgalade Ühing koostatud korrastatavate jääksoode valiku ja korrastamise tulemuste hindamise metoodilist juhendit. Juhendi autorid on Jaanus Paal, Mati Ilomets, Edgar Karofeld, Laimdota Truus, Eerik Leibak, Elve Lode, Raimo Pajula, Jaan Pikka, Ain Kull. Eesmärgiks oli saada kaevandamisega rikutud, mahajäetud turbaalade taastamiseks sobivate alade valim, mille alusel koostatakse investeeringute kava. Valik põhines nii kaardi- ja andmebaaside põhise eelvaliku kui ka esmaste välitööde ja laboratoorsete tööde andmetel. Valimisse kuulub ka Määvli jääksoo. Aruanne valmis 2015. aastal.
Millal tööd algavad ja mida täpselt tehakse?
AA: Tööde hanget pole veel välja kuulutatud, seega on ka tööde algusaeg määramata. Suure tõenäosusega toimuvad tööd järgmisel aastal. See, mida täpsemalt tehakse, on kirjas Metsatervenduse OÜ koostatud projektis, mida 2. novembril Kärdlas tutvustati. Osa kaevatud kraavidest suletakse, osadele rajatakse paisud. Vee äravool hakkab toimuma mööda looduslikke nõvasid Nuutri jõkke. Likvideeritakse rabakooslust poolitav turbatootmisala teenindustee. Ala loodeosast mööduvat Tubala-Kapasto kruusateed tööd ei ohusta.
Kas vastab tõele, et raba veetaset tõstetakse korraga meetri võrra?
AA: Raba veetaset ei tõsteta üldse, küll aga tõuseb veetase freesitud alal. Kindlasti tekib madalaks kaevatud jääksoo osas üleujutatud pinda. Aja jooksul ala taimestub servadest keskele ja eeldatavasti taastub ka rabakooslus.
Mis saab sel juhul Hiiumaa metsamajandi poolt Määvli rabasse rajatud jõhvikakultuurist?
AA: Jääksoosse rajatud jõhvikakultuur ei ole tänapäeval tuvastatav ega omaks ka looduskaitselist väärtust. Jääksoos valitsevad tarna- ja kanarbikumättad ning kidurad männid ja kased. Raba taastumisel võib oodata ka jõhvikate looduslikku levimist alale.
Ants Lilleõis on mures, et suure vaevaga rajatud Määvli tee hävib, kui raba veetaset korraga niipalju tõsta ja teetammi kaitsev mets maha võtta. Mida talle ütleksite?
AA: Vastaks, et eelistame looduslikku raba seda poolitavale ja hävitavale, kuigi inimeste suure vaevaga rajatud tootmisotstarbelisele haruteele. Tupikuga lõppev harutee likvideeritakse, Tubala-Kapasto kruusateed aga töö ei ohusta. Eestis on valdavalt nõukogude perioodil või peatselt pärast selle lõppu turba kaevandamise lõppemise järel maha jäetud ligikaudu 80 jääksood kogupindalaga umbes 9800 hektarit. Jääksood avaldavad keskkonnale negatiivset mõju: CO2 emissioon, loodusalade killustamine, kohaliku veerežiimi mõjutamine, tuleohtlikkus jm ning seetõttu on ka seadusest tulenevalt selliste alade rekultiveerimine kohustuslik. Eesmärgiks on jääksood korrastada, luues tingimused ökosüsteemidele omase veetaseme kujundamiseks, mis võimaldaks soostumisprotsessi taastumist, jääksoode metsastamist või korrastamist mõnes muus suunas. Eesti on võtnud kohustuse korrastada Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014–2020 kestel vähemalt 2000 hektarit jääksoid.

Küsis HARDA ROOSNA
Samal teemal lk 2

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411