Reede, detsember 1, 2017
 

Kaubamaja konkursivõit DAGOpeni suurim ja tähtsaim

OÜ DAGOpen
erakogu
Hiiumaa ainuke arhitektuuri­büroo DAGOpen on saarel hästi tuntud, mujal Eestis seni vähem. Nüüd tuli Tallinna Kaubamaja arhitektuuri­konkursi võit. 2012. aastal manalateele lahkunud isalt, arhitekt Jüri Kuusemetsalt büroo juhtimise üle võtnud Jaan Kuusemets (38) ütleb, et eelnimetatud võit on ettevõtte senistest suurim ja tähtsaim.
Millisele kohale oma ette­võtte seniste tegemiste seas paigutaksite Tallinna Kaubamaja arhitektuurikonkursi võidu?
Vastab OÜ DAGOpen juhatuse liige Jaan Kuusemets: Tallinna Kaubamaja arhitektuurikonkursi võit on seni suurim ja tähtsaim võit. Oleme arhitektuurikonkurssidel osalenud regulaarsemalt alates 2013. aastast ning võitnud järjest auhinnalisi kohti. Üks esimesi tähtsamaid võite tuli 2014. aastal, kui võitsime Tallinnas Vabaduse väljaku äärde kavandatava ärihoone arhitektuurivõistluse (Tatari tn 1 ärihoone), mille projekteerimine ootab praegu detailplaneeringu koostamise menetlemise taga. Seejärel saime võistlustel ridamisi auhinnalisi teisi kohti, sh teine koht Eesti Kunstiakadeemia õppehoone rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel Kotzebue tänavale ning Pargi tn 3 Kärdla Sotsiaalkeskuse arhitektuurivõistlusel.
2015. aastal võitsime Euroopa Liidu ITagentuuri peahoone rahvusvahelise arhitektuurivõistluse Tallinnas. Eelmisel aastal olime hõivatud ITagentuuri peahoone projekteerimisega ja konkurssidel osaleda ei jõudnud. ITagentuuri hoone on praegu ehitamisel ja peaks valmima suvel 2018.
Miks kaasasite projekti Hispaania partnerid?
Hispaania arhitektid büroost Bakpak on mu endised kursavennad, kellega koos õppisime kaks aastat rahvusvahelises arhitektuurimagistri programmis. Sealt alates oleme olnud sõbrad ning teinud aeg-ajalt ka varasemalt koostööd. Juba paar aastat olime mõelnud, et võiks teha mõne arhitektuurikonkursi koos ning Tallinna Kaubamaja arhitektuurivõistlus tundus olevat õige aeg ja koht.
Kuidas olid jaotatud kahe partneri ülesanded ja kuidas tegite koostööd tehnilises mõttes?
Kogu projekteerimisprotsess oli ühine. Kõik tiimi liikmed osalesid võrdselt arhitektuurse idee ja kontseptsiooni väljatöötamisel. Ühiselt pakuti välja erinevaid lahendusi ja mõtteid ning kommenteeriti, kritiseeriti, muudeti või täiendati üksteise tööd. Suhtlus käis pidevalt Skype’i ning spetsiaal­selt selle projekti jaoks loodud grupi-messengeri kaudu. Kõik materjalid ja failid olid ühises Dropbox`i kataloogis kõigile jooksvalt nähtavad ja kasutatavad. Peale konkursivõitu sõitsid hispaanlased Eestisse, et koos edasised ühised plaanid läbi arutada.
Millele viitab võidutöö nimi City Break?
Ajalooliselt on suurtele kauba­majadele olnud omane introvertsus, hermeetilisus ning teatav konteiner-imago, millel on vahel suurem, vahel väiksem atraktiivsus ja millega linnal ning ümbritseval kultuuril on raske suhestuda. Meie usume, et Kaubamajas on pearollis inimesed – kliendid ja niisama külastajad. Kavandatud Kaubamaja annab naabruskonnale võimaluse nautida uut ja innovaatilist lähenemist avaliku arhitektuuri kasutamisele, avalikule ruumile, mille keskmes oleva uue hoone tukslev sisu peegeldub tänavatele Kaubamaja ümber, lastes inimestel vabalt ja loomulikult siseneda uude Kaubamajja. Mõlemad aatriumid on omavahel ühendatud, et luua terviklik piki hoonet kulgev “lõhe”, mis loob uut laadi puhkevõimalusi hoone perimeetris. Selline strateegia loob uusi kliendikogemusi, mis pole piiratud ainult ostlemisega. Mööda fassaade kulgev valgusküllane sisetänav loob uusi võimalusi sotsiaalseteks olukordadeks ning pakub liikumise, kogemuse ja nautimise momente kaubamajas.
Millega ise selle projekti juures kõige rohkem rahul olete?
Üldine arhitektuurne kontseptsioon ning sobitumine olemasolevasse linnaruumi. Uudne lähenemine Kauba­maja sisemise logistika, liikumis­teede ja funktsioonide organiseerimisel. Traditsiooniliselt kinnise, sissepoole pööratud kaubamaja avamine linnale ja tänavaruumile.
Kas nõustute Mart Kalmu seisukohaga, et erilist maamärki ei sündinud, kuid Tallinna kesklinn saab ühe viisakama maja juurde?
Ei nõustu. Tulenevalt asu­kohast ning hoone mahust on Tallinna Kaubamaja tahes-tahtmata maamärk. Võistluse eesmärgiks oli leida parim arhitektuurne idee ning edasise projekteerimise käigus arendatakse ja täpsustatakse algset kavandit edasi. Kaubamaja omanikud on väljendanud ambitsiooni projekteerida ning ehitada võimalikult kena, unikaalne ja kvaliteetne maamärk.
Milline teistest konkursi­töödest Teile enim meeldis?
Meeldis näiteks eripreemiaga pärjatud võistlustöö “Teemant”, kuna oli väliselt küllaltki julge ja efektne. Huvitav lahendus oli ka näiteks võistlus­tööl nimega “Poodium”.
OÜ DAGOpen tiim on juba üsna rahvusvaheline, kas see tähendab, et pöörate pilgud Eestist (ja Hiiumaast) kaugemale?
Kindlasti on sooviks tulevikus projekteerida ja ehitada midagi ka väljaspool Eestit. Väiksemas mahus oleme seda varasemalt juba teinud. Samas on meie jaoks endiselt täpselt sama tähtis Hiiumaa ja kogu Eesti arhitektuurimaastik. Hiljuti lõpetasime Hiiumaal Rannapaargu juurde­ehituse põhiprojekti, mis sai väga hoolikalt, põhjalikult ja südamega tehtud.
Kas on õnnestunud ettevõttesse tööle palgata ka mõni arhitektiks õppinud hiidlane?
Viimased aastad oleme koostööd teinud näiteks Hiiumaa noormehe Allar Eskoga, kes õpib praegu TTÜs arhitektuuri ning kaitseb magistrikraadi tuleval kevadel. Ta oli meil praktikal ja on hiljem kooli kõrvalt teinud ka mõne väiksema projekti. Eelmisel aastal võitis ta koos paari kursusekaaslasega meie firmas töötades Hiiumaa muuseumihoidla arhitektuurivõistluse.
Kuidas ettevõttel praegu läheb?
Ettevõttel läheb praegu normaalselt. Oleme sel aastal teinud investeeringuid nii riist- kui tarkvarasse ning osalenud paaril arhitektuuri­konkursil, mis kõik ei ole olnud nii edukad kui viimane Kaubamaja võistlus. Aasta lõpp on paremaks kujunenud ja tundub, et pingutused kannavad lõpuks vilja. Võimalik, et Kaubamaja projekteerimisega seoses tuleb järgmisel aastal paar inimest ka juurde palgata.
Millal DAGOpen, mille nime võiks tõlkida ka kui “Hiiu pliiats” alustas?
Arhitektuuribüroo OÜ DAGOpen asutas minu isa, arhitekt Jüri Kuusemets 1992. aastal. Ettevõtte juhina suhtus isa alati väga soosivalt ja toetavalt noorte arhitektide õppimisse, arengusse ning igakülgsesse kaasamisse igapäevatöös. Sellega pani ta aluse ka büroo edasisele arengule ja väljavaadetele. Peale isa surma 2012. aastal on ettevõttes töötavatele noortele arhitektidele olnud mentoriks ja suureks toeks insener Taavi Stomma, kes on suurte kogemustega ja oskustega, nn kuldaväärt vanakooli konstruktor. Büroo aktiivse juhtimise võtsin üle 2012. aasta sügisel.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411