Reede, detsember 29, 2017
 

Ettekanne maavalitsuse tänupeol

Toomas Kokovkin
Järgmise aasta veebruaris saab Eesti Vaba­riik 100aastaseks. Sama tähtpäeva on sel aastal tähistanud mitmed maavalitsused üle Eesti, lähinaabritest Saare- ja Läänemaa, Harjumaa, Viljandi- ja Võru, Tartu, Viru.
Hiiu maavalitsuse alguseks saab lugeda aastat 1946. Varasematel aegadel on Hiiumaa elu juhitud: 19. augustist 1946 – 30. septembrini 1950 Hiiu maakonna täitevkomitee, 1. oktoobrist 1950 – 31. detsembrini 1977 Hiiumaa rajooni TSN täitevkomitee, 1. jaanuarist 1978 – 22. novembrini 1989 Hiiumaa rajooni RSN täitevkomitee, 23. novembrist 1989 – 10. juulini 1991 Hiiumaa maakonnavalitsus ja 11. juulist 1991 Hiiu maavalitsus.
Maavanemaid on Hiiumaal olnud neli: Tarmo Mänd (1989–1994), Tiit Laja (1994–1999), Hannes Maasel (1999–2012) ja Riho Rahuoja (2012–2017).
Maavalitsuse struktuuri ja koosseise on läbi aja mitmel korral muudetud. 90ndatel olid sellised maavalitsuse struktuuriüksused nagu: arhitektuuriteenistus, spordikoondis, hariduskoondis, kala-­amet, looduskaitsevalitsus, maa-amet, sotsiaalkindlustus­amet, päästeamet, perekonnaseisuamet, maa-arhiiv, üldosakond, tööhõivetalitus, transpordi­osakond, rahvamajandusosakond, kapitaalehituse osakond, infor­maatikaosakond.
Maavalitsuse roll riigiasutusena oli uudne. Tegeleda tuli mitmete maakonnale oluliste teemadega, mida otseselt kuidagi reguleeritud ei olnud. Lisaks meie noore riikluse eneseleidmise võlud ja valud. Hiiumaa oli Eesti mõttes esimeseks tegijaks tiigrihüppe ja maakonna internetiga varustamise mõttes. Kiires tempos toimus põllumajandusreform, aastateks andsid tööd ja leiba omandireform ja maareform.
Maavalitsusega peaaegu sama pikk ajalugu on koolitus- ja arenduskeskusel Tuuru.
Maavalitsuse laiahaardelisest toimetamisest annab ülevaate hallatavate asutuste nimekiri: Tohvri hooldekodu, Hiiumaa haigla, Kõpu internaatkool, Hiiumaa muuseum, päästeamet.
Oleme olnud maakondliku tegevuse koordineerijad, korraldajad ja järelevalvajad väga erinevates valdkondades: maakonna areng, ühistransport, erinevad riiklikud programmid, planeeringud, väliskoostöö, lasteaiad, koolid, noorsootöö, sport, arstiabi, sotsiaalteenused, lastekaitse.
Abiks riigi asjaajamise korrastamisel olid ehitus­registrid, rahvastikuregistrid. Maavalitsuse pärusmaa on läbi aegade olnud abielude registreerimine – meil on selleks kuni tänaseni spetsiaalne saal, mida muuks ei kasutatud.
On olnud ka emotsionaalseid teemasid nagu tuule­generaatorid, ja nukraid asju, mille tagajärjed meie majja jõudsid – Estonia hukkumine 1994 ja Enimexi lennuki allakukkumine 2001.
Roll vähenenud
Tasapisi on maavalitsuste roll vähenenud. Kui Eesti iseseisvus augustis 1991 taastati, töötas tollases Hiiu maa­valitsuses 84 inimest, 1993 oli teenistujaid 63 ja tänaseks kõigest 15.
Eesti iseseisvumisest peale on Hiiu maavalitsuses tööl olnud ligi 150 inimest. See, millised on need ligi 30 aastat Hiiumaal, on nende 150 ehk kõigi teie panus. Mul on hea meel teid selle eest tänada. Armas on tõdeda, et meie seas siin saalis on mitmeid perekondlikke näiteid, et soov riiki teenida võib kanduda ka põlvest põlve. Meie hulgast on lahkunud paarkümmend endist töötajat.
Praegused maavalitsused on üle Eesti valdavalt ühte moodi – kaks osakonda + kantselei: arengu- ja planeeringuosakond (maakonna arengustrateegia, planeeringud, ühistransport, riiklikud programmid) ning haridus- ja sotsiaalosakond (maakonna kultuuri-, noorsoo ja hariduselu korraldamine, alaealiste komisjon).
Maavalitsuste tööaeg saab otsa 31. detsembril 2017, aga alles jäävad maakonnad, mida on Eestis 15. Ka selles mõttes on Hiiumaa võrreldes teistega nooruke. Maakondade algus ulatub teise aastatuhande algusesse – näiteks Läänemaad tuntakse omaette maakonnana juba enne 13. sajandit. Hiiu maakond loodi eraldi maa­konnana alles 1946. aastal – seni olime Läänemaa osaks. See oli samal aastal, kui Kohtla-Järve ja Kiviõli said linna staatuse. Maakonnana on Hiiumaast noorem näiteks Jõgevamaa, mis sai maakonna staatuse alles 1949.
Muudatusi tõi aasta 1950, mil Eesti jaotati 39 rajooniks, millest üks oli Hiiumaa. 1952–1953 kuulus Hiiumaa Pärnu oblasti alla. 1965. aastaks olime taas rajoon – üks 15st. Hiiumaa maakond loodi 1990, aastast 1991 on nimetus Hiiu maakond.
Maakonna­valitsused kui sellised on pärit aastast 1917, mil Venemaa ajutine valitsus ühendas Eesti­maa üheks rahvuslikuks kubermanguks ja Eesti maakonnad muutusid omavalitsuslikeks haldusüksusteks. Maakonnavalitsused olid maakondade maanõukogude täidesaatvaks organiks ja need valiti maakonnanõukogu koosolekul.
1927 nimetati maakonnanõukogud ümber maavoli­kogudeks ja maakonnavalitsused maavalitsusteks.
1934 võttis Riigikogu vastu maakondade ajutise valitsemise seaduse, mis sätestas maakondliku tasandi omavalitsuste kaotamise. Maavalitsused jäid tegutsema ajutiste maavalitsustena kui siseministeeriumile alluvad riigiasutused.
Uus maakonnaseadus võeti vastu 1938: loodi maavolikogu, maavanem, maavalitsus.
Maavolikogu juhatajaks oli maavanem, kes oli ühelt poolt keskvalitsuse kohapealne esindaja, teiselt poolt maakondliku omavalitsuse juht. Täitevorganiks oli maakonna­valitsus.
Iseseisva Eesti maavalitsus
Praeguses mõttes riigiasutusena tekkisid maavalitsused aastal 1993, kui Eestis võeti kasutusele taas ühetasandiline omavalitsussüsteem. Riiki esindab maakonnas maavanem, kes korraldab ja koordineerib riiklikku haldust, korraldab ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust.
2017. aasta märksõnaks on kindlasti haldusreform: KOV arv Eestis on oluliselt vähenenud ühe aastaga 213lt 79le: aastal 2016 oli 213 kohalikku omavalitsust ehk 30 linna ja 183 valda, aastal 2017 on 79 kohalikku omavalitsust ehk 15 omavalitsuslikku linna ja 64 valda.
Hiiumaa jaoks on oluline kuupäev 25. oktoober 2017, mil sündis Hiiumaa vald. Meil kasutusele võetud osavaldade süsteem on sellisena Eestis ainulaadne – meil on viis osavalda.
Rääkides meie uuest omavalitsusest tuleb tõdeda, et elanike arv on Hiiumaal, nagu ka mujal Eestis, vähenenud: aastal 1991 oli meid 11 066,
1. detsembril 2017 aga 9583.
Noorte arv on vähenenud kümne aastaga 36 protsenti: 2007 oli noori 2958, 2017. aastal 1871. Paraku on demograafiline muutus olukord, mida saame mõjutada vaid kaudselt.
Meie eluliselt tähtsate teenuste osas on olukord olnud teine – vaatamata maavalitsuste rolli muutumisele on paljudes arengutes Hiiu maavalitsusel olnud oma panus.
Praegu on meie kõige värskematest väljakutsetest hiidlastele ehk kõige tuntavam ühistranspordi korraldus. Bussivedudeks on lepingud nii Hansa Liinide kui ka GoBusiga. Riik on võtmas suunda nõudeliinidele – see on kindlasti üks märksõna ka Hiiumaa vallale uue liinivõrgu väljatöötamisel.
Uuendused on olnud parvlaevaühendustes – ilmataadi vingerpusside saatel asus möödunud aastal teenust osutama TS Laevad. Pika ja elamusterohke ootamise peale jõudsid kohale uued laevad Leiger ja Tiiu. Saaremaa suunal tuli liinile Kihnu Veeteede opereeritav Soela.
Võrreldes laevaga on oluliselt kiiremat ühendust mandriga alates 1963. aastast pakkunud Kärdla lennujaam. Ühenduse kiirust on varjutanud reiside ärajäämine kehva ilma tõttu. Järgmise aasta renoveerimistööde tulemusena peaks paranema võimalus maandumiseks ka kehvema ilmaga. Lisaks on Hiiumaa lennuliinile värske teadmise põhjal alates 2019 oodata eraldi lennukit – enam ei pea kenade saarlastega väljumisaegu jagama.
Siseturvalisuse projektidest on abi saanud Hiiumaa vabaühendused, hajaasustuse programmist tuge paljud majapidamised.
Hiiumaa haigla, mille nõukogus on olnud nii Riho Rahuoja kui Vilma Tikerpuu, on saanud PERHi osaks ja jätkab hiidlaste rõõmuks üldhaiglana.
Maakondlik arenduskeskus Tuuru on värskelt ühinenud Hiiumaa valla moodustatud SAga Hiiumaa Arendus­keskus.
Eesti haridusreformi tulemusel on riigigümnaasiumina loodud Hiiumaa gümnaasium.
Osa maavalitsuse ülesandeid antakse üle riigiasutusele, osa omavalitsusele. Maaametile lähevad maa­reformitoimingud, maanteeametile maakonnapiire ületavate ühenduste korraldamine (laev, lennuk) jne.
Omavalitsus saab juurde arendustegevuse, maakonna­sisese ühistranspordi ja kultuuri­alased ülesanded, samuti siseturvalisuse võrgustiku töö. Praeguses teadmises on vald lubanud jätkata nii meie algatatud väliskoostööga kui ka maakonna sümboolika ja teenetemärgi kasutamist. Juba on KOV poolt lahendus leitud perekonnaseisutoimingute jätkamiseks – vastava eksami on läbinud kaks Hiiumaa valla ametnikku.
Tublid töötajad
Hiiu maavalitsuse teenistujad on olnud tublid. Praegu tööl olevast 15 inimesest jätkab kuus riigiametis senisele sarnase tööga. See on kõigi maavalitsuste üldpilti vaadates protsentuaalselt parim tulemus. Need töötajad, kes vabaturule suunduvad, on samuti oma alal väga head, lihtsalt nende ülesandeid täidetakse uuel aastal teisiti.
Tänan sügava kummardusega oma kolleege, kes on leidnud võimaluse maavalitsuse ülesandeid südamega ja väärikalt lõpuni täita.
Kohalike omavalitsuste reform ja maavalitsuste kadumine sattusid samasse ajajärku, mis maakonna vaates on omaette väljakutseid pakkuv.
Riiki jääb maakonda esindama rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna maakondlik talitus. Selle juhi ülesandeks on siluda haldusreformi ning maavalitsuste kaotamise ajalist kokku­langevust ja tagada ülesannete sujuv täitmine, samuti maakonna võrgustikutöö ning riigimaja projektiga edasiminek. Selles Hiiumaal ühest head lahendust veel ei ole. Leigri väljaku maja jääb lähiaastateks soojaks ja valgeks ning siin hakkabki olema maakondlik talitus.
Nii peaministri kui ka riigi­halduse ministri möödunudnädalasel tänuvastuvõtul jäi kõlama mõte, et ajalugu liigub spiraali mööda. Ka täna tehtud väike ajalooline tagasivaade kinnitab seda. Jääb üle tõdeda, et on asjad ja otsused, mida me saame muuta ja need, mida ei saa muuta. Oleks meil vaid oskust neil vahet teha. Milline on Hiiumaa kümne ja kahekümne aasta pärast, seda näitab tulevik.
Selline sai põgus valikuline pilguheit ajalukku ja meie ühisele tööle. Lennart Meri on öelnud, et Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis. See on kulukas kodaniku raha­taskule ja see on kallis kodaniku südamele. Loodame, te Eesti riiki on ka Hiiumaal jätkuvalt tunda. Maani kummardus teile, et olete seda riiki siin hoidnud.
PIRET SEDRIK
Hiiu maasekretär
maavanema ülesannetes

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411