Reede, detsember 29, 2017
 

Aasta tegija: Inge Talts

Harda Roosna | Hiiu Leht
Harda Roosna | Hiiu Leht
Inge Talts on kirurgina Hiiumaa haiglas töötanud 1989. aastast. Viimastel aastatel on ta pildil olnud liiga suurte tuule­parkide vastase võitluse käilakujuna.
Sel aastal on Taltsi juhitud MTÜ Hiiu Tuul korraldanud kaks meeleavaldust, meretuulepargi teemalise arutelu Roheliste rattaretke ajal, vedanud mitut pooleliolevat kohtu­protsessi, algatanud Vinkovi kaitseala loomise. Kõik see on hoidnud Hiiumaad, MTÜd Hiiu Tuul ja Inge Taltsi pildil ka vabariiklikus plaanis.
Enam kui 8000 hiigeltuuleparkide rajamise vastu antud allkirja on Ingel kodus klaveri peal. Ise ta ütleb, et tema neid ei kogunud, aga elu on kujunenud niimoodi, et ta paistab tuuleparkide vastases võitluses rohkem välja.
“Olen mõelnud, miks ma olen mõnes küsimuses äärmiselt järjekindel,” ütleb Inge. Ühe põhjusena toob ta väga valusa õppetunni, mille sai väljaku klaasmajaga. “Minus süvenes veendumus, et sõlmitav leping ei ole linnale kasulik, volikogu esimees aga ütles, et volikogu saalis ei tehta poliitikat. Nii juhtus, et ma ei hääletanud otsuse poolt, kuid ei esitanud ka probleemi.” Kui hoone ehitus algas, ei käinud Inge pool aastat üle Kesk­väljaku. “Ma teadsin – see oli vale otsus. Olles maksnud toonase valusa kooliraha, pean nüüd välja ütlema seda, milles ma tõeliselt veendunud olen,” selgitab ta oma põhimõttekindluse tagamaid.
8000 vs 9
Tema küsimus on, et kui üle 8000 inimese on andnud allkirja liiga suurte tuuleparkide rajamise vastu, kuidas saab siis poolt otsuse teha üheksa volikogu liiget. Nii palju oli Hiiu valla volikogus neid, kes Hiiu valla ja tuulepargi arendaja vahel sõlmitud koostöö­lepingu heaks kiitsid.
Talts soovitab kõigil sama küsimust küsida neilt, kes lepingu heaks kiitsid ja vallavanemalt, kes koostöölepingu allkirjastas.
“Koostöölepingu menetluse ajal pöördusime korduvalt ettepanekuga, et korraldataks avalik koosolek, kus tutvustataks, mida tuulepargi rajamine kaasa toob, aga sellest ei tahtnud vallajuhid oma kogukonnaga rääkida.”
Koostöölepingu sõlmimist nimetab ta väga peeneks juriidiliseks tehinguks: “Lepingu pooldajad ütlevad, et see on sõlmitud vaid juhuks, kui tuule­pargid tulevad, et siis vald kasu saaks. Kui aga lepingut lugeda, siis seal seisab, et vald teeb arendajaga koostööd selleks, et tuulepark rajada.”
Kohtuasjad jätkuvad
MTU Hiiu Tuul on tuulepargiga seotud kohtuasjades saanud mitmeid kaotusi, kuid on ka väikesi võite. Üks selliseid on fakt, et Apollo meremadal, kuhu arendaja soovis rajada tuulepargi ühe sektsiooni, võetakse kaitse alla.

Teise meretuulepargiks planeeritud meremadala, Vinkovi kaitse alla võtmise ettepaneku tegi MTÜ Hiiu Tuul keskkonna­ministrile mullu detsembris. Linnuloendus Vinkovil tehti selle aasta novembris ja selle kokkuvõte nõuab veel mõned kuud tööd. “Ootame rõõmsa elevusega tulemusi,” kinnitab Talts.

Tänase kuupäevani oli ühingul aega, et pöörduda ringkonna­kohtusse koostöölepingu tühistamise arutamiseks, sest halduskohus nende kaebust menetlusse ei võtnud. “Meie lähme asjaga edasi,” kinnitab Inge.
Riigikohtusse välja on jõudnud ka Hiiumaaga piirneva mereala maakonnaplaneering, milles ühingu hinnangul nii sisulisi kui menetluslikke puudusi. “Arvestatud ei ole enam kui kaheksa tuhande Hiiumaaga seotud inimese soovi, et Hiiumaale ega selle rannikumerre ei tuleks hiigeltuuleparki,” toob Talts välja ühe puuduse.
Teiseks nimetab ta, et planeerimata on jäetud tuule­parke elektrivõrguga ühendavad kaablid ja hindamata nende mõju.
“Planeering ei vasta üle­riigilise planeeringu nõuetele,” kinnitab Talts. Nii on üleriigilises planeeringus maakonnaplaneeringu etappi ette nähtud uuringud läbi viimata, koostööd ei ole tehtud Soomega võimalike tuule­parkide piiriülese mõju hindamiseks. “Seega ei ole järgitud Espoo konventsiooni,” rõhutab Talts.
Ka on lindudele oluliste alade ehk Apollo ja Vinkovi madala määramisel tuulepargi­aladeks rikutud ka Euroopa ja Aafrika rändveelindude konventsiooni ning tegemata on loodusalade kaitseks vajalik Natura hindamine.
Mõju inimesele ebaselge
Tema hinnangul on ebaselge ka see, kuidas mõjub nii suur meretuulepark saareelanike tervisele. “Inimesed, kes on väga lähedalt puudutatud tuuleparkidest Läänemaal, ütlesid, et eriti häirivaks muutub tuulikute hääl õhtuti,” vahendab Inge kogemust.
Tütre füüsikaõpikust leidis ta skeemi heli paindumise kohta alla vee pinnale õhtul, kust see siis nagu mööda koridori randa tuleb. “Me ei tea, kuidas pidev häiring inimesele mõjub ja tegelikult peaks tuule­pargi ohutus kindlaks tehtama,” on Inge veendunud. Ta toob näite Kenti rannikul asuva 630 mega­vatise võimsusega Londoni Array tuulepargi kohta, kus arendajad tegid kogukonnaga koostööd, korraldasid üritusi ja kõik toimis hästi. “Kui aga taheti võimsust suurendada tuhande mega­vatini, hakkas rahvas protesteerima – miks nad ei nõustunud tuulepargi laiendamisega?” on tema küsimus, millele tal pole veel vastust. Lihtsalt pole leidnud aega uurida.
Ka ütleb ta, et Loode-Hiiumaa meretuuleparki ei saa võrrelda Taani tuuleparkidega. Sealsete tuulegeneraatorite keskmine võimsus on
0,8 megavatti, Hiiumaa lähistele plaanitakse panna 7mega­vatiseid tuulegeneraatoreid 166 tükki, koguvõimsusega 1000 megavatti.
Mida öelda hülgeemale?
Asjatundjad ütlevad, et Hiiumaa vetesse tuulepargi rajamine on keeruline, sest maa­ilmas puudub jäätuvasse merre tuulepargi rajamise kogemus. Näiteks Apollo madal on külmadel talvedel kaetud jääga ja sel jääl poegivad hallhülged. Loode-Eesti tuule­parkide hooldamist käsitlev uurimistöö aga peab otstarbekaks kasutada mere jäätumise korral tuulepargi hooldamiseks helikopterit.
“Kui me räägime, et poegivaid hülgeid ei tohi segada, siis mida tunnevad hülgeema ja tema poeg helikopteri saabumisel?” on tema küsimus.
Ja tema teine, põhimõtteline küsimus on, miks me üldse peaksime rikkuma seda imelist looduskooslust, ehitades sinna meretuuleelektrijaama, millel pole meie jaoks selget majanduslikku perspektiivi?
Hiiu Tuulel 60 liiget
Inge Talts juhib MTÜd Hiiu Tuul ja on selle kõneisik. Seltsil on umbes 60 liiget, kõikide oluliste sündmuste kohta saadab ta regulaarselt infot veel 20–30 inimesele. Lisaks on palju neid, kes kaasa mõtlevad, aitavad dokumente vormistada, annavad nõu. “Paljud neist paluvad Jumalat, seda tehakse ka Tallinna Oleviste, Tartu Kolgata kirikus – meie püüdlustesse on ka Jumala arm ja abi kaasatud,” ütleb Inge.
Kohtuskäimine nõuab raha, see saadakse kokku väikesest liikmemaksust, annetuste kogumisest. Praegugi on Keskväljaku Pildikojas annetus­purk ja pangakonto numbri leiab ühingu kodulehelt. “Meil on mitmed lihtsalt head annetajad, oleme panustanud suhteliselt palju ka isiklikku raha,” selgitab ta.
Inge ise on viimastel aastatel piirdunud hädavajalike ostudega, mitu aastat pole käinud reisimas. Ta tunnistab, et on õhtuks väsinud, kahju on sellest, et pole viimasel ajal jõudnud ühelegi kontserdile, natuke raamatuid ikka jõuab lugeda. “Ootame, et see võitlus saaks läbi, siis ehk läheb elu teistsuguseks,” loodab Inge.
12 aastat on käinud ta metsas jooksmas, see maandab. “Orienteerumine võitis mu südame. Naudin seda ja arvan, et ma poleks paljudesse metsadesse sattunud, kui poleks seda üritust, seda kaarti ja seda seltskonda…,” ütleb Inge. Võit orienteerumisrajal ei oma tema jaoks tähtsust, hoopis tähtsam on tegevus ja keskkond: “Järjest julgem olen ma metsas ja järjest enam ma armastan metsa.”
Ja neid, kes samamoodi orienteerumist armastavad, on palju. Inge toob näiteks suvise veteranide MMi, kus osalejaid oli 3000 ringis, neist kõige vanem 92aastane. “Võimalus olla seal vaba­tahtlik, töötada esmaabitelgis ja maailmameistrivõistluste radu joosta – see oli mulle kui spordikaugele inimesele vapustav!”
Armastav pereema
Inge Talts on kahe lapse ema. Vanem tütar Teele õpib TTÜs äriinfotehnoloogiat, tegeleb ratsutamise ja hobustega ning tahaks kümne aasta pärast elada ja töötada Hiiumaal.
Noorem tütar Siiri õpib 8. klassis ja on edukas orienteeruja. “Anu Saue on vapustav treener!” kiidab Inge treenerit, kes kambakese saare tüdrukuid Eesti noorte ettevalmistuskoondiseni viinud.
Veel ütleb Inge, et imetleb seda, kuidas tema kaasa Ago lepib tema ise-endale-võetud ülesannetega. Ja lisab, et nad mõlemad tahaksid, et Ingel oleks rohkem aega minna ja olla Salinõmmes, kus on Ago isa lapsepõlvekodu. “Tema juured on Hiiumaa ja selle looduse küljes kinni. Olen temalt õppinud loodust vaatama ja hindama. Oma metsas võtab ta maha ühe väsima hakkava puu ja istutab vähemalt kaks uut asemele. Tema oskus ja visadus on taastanud vana talu: maja, sauna, kiviaiad. Ta on jahi- ja kalamees, oskab näha loomi ja loodust,” kiidab Inge oma kaasat.
Kui küsin Ingelt, mida ta teha kavatseb, kui võitlus liiga suurte tuuleparkide vastu ükskord lõppeb, mõtleb ta hetke ja vastab: “Armastaks oma meest, kasvataks oma lapsi, teeniks oma kogukonda, kiidaks oma Jumalat.”

 

Sildid: , ,

Kommentaarid: 1

(kommenteerimine on suletud)

 
  • päältnägija

    Mesmoodi see Inge seda rohheliste arutelu juhtis kui ta ise samamoodi publigu ullgas istus nagu köik teised.

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411