Reede, november 17, 2017
 

Vahetusõpilane tunneb rõõmu värskest tuulest

Kärolyn Kongi | Hiiu Leht
Taist pärit Pimrawee Yanyongweroj-d võõrustav Merle Salusoo oli üllatunud, kui tüdruk rattaga sõidust tulles eriti õnnelik oli – selgus, et neiu tundis erilist rõõmu tuulest, mis rattaga sõites vastu puhus.
Alates septembrist õpib Palade põhikooli 9. klassis Taist, 9–12 miljoni elanikuga Bangkoki äärelinnast pärit vahetusõpilane Pimrawee Yanyongweroj, keda hüütakse lühidalt Pim.
Pim elab Salusoode peres, kus varemgi vahetusõpilane elanud – seitse aastat tagasi võõrustasid nad oma kodus Mariat Saksamaalt.
“Meie pere otsustas seekord, et ei lähe lihtsamat teed pidi ja kui juba vahetusõpilase oma perre võtame, siis kellegi eksootilise,” ütles pereema Merle Salusoo. Valikus olid Jaapani ja Tai vahetusõpilane. “Jaapan tundus liiga konservatiivne, Tai seevastu pehmem, nii arvasime, et tailannal on kergem meil kohaneda.”
Veel üheks tingimuseks oli, et vahetusõpilane oleks tüdruk. “Seda juba elukorralduse mõttes, kuna meil omal on tütar Laura, saab Pim temaga tuba jagada,” selgitas Salusoo.
Kõik pereliikmed said otsustusprotsessis osaleda. Koos kaaluti ja mõeldi ning lõpuks sai otsus positiivne. Sõjaväes olev poeg Erik leidis, et need, kes kogu aeg kodus elavad, saavad nagunii suurema koormuse ja kui nemad hakkama saavad, siis palun väga. Samuti arvas ka pereisa Illar, kes enamuse ajast on välismaal tööl.
Vahetusõpilase valimine käis pildi ja elulookirjelduse ehk CV järgi. “Vaatasime, mis hobid tal on ja et oleks meie pereliikmetega sarnased huvid,” selgitas Salusoo.
Aasiast väga palju vahetus­õpilasi Eestisse ei tule – kõigest kolm kuni neli last kummastki eelpoolnimetatud riigist.
Kultuuride erinevus
Salusoo sõnul teeb Pim väga palju teisiti kui eestlastele omane. “Alates sellest, kuidas ta hommikul ärkab, mismoodi ennast sätib. Kui me kõik peaks samal ajal hommikul uksest välja minema, siis läheks meil ilmselt vannitoa pärast kakluseks,” selgitas ta. Õnneks on kõik praeguseks sellega juba harjunud ja oskavad arvestada.
Veel oli Salusoode jaoks harjumatu, et Pim end õhtul väga varakult magama sätib. “Minu jaoks oli see algul väga suur ehmatus ja tekkis küsimus, et miks. Esimesel kuul arvasin, et ehk tuleb see ajavahest, aga kui see teisel kuul jätkus, siis uurisin, et miks ta nii varakult magama läheb.”
Salusoo sõnul tundsid nad muret, et sedasi ei saa Pim keelt selgeks, kui perega ei suhtle. Pim vastas, et tema oli jälle oodanud, et pere suhtlemiseks initsiatiivi näitaks.
“See ongi see kultuuride erinevus, et tema täiskasvanud inimest ise ei kõneta ja ootab, et tema poole pöördutaks,” selgitas Salusoo.
Salusoode eelmine vahetusõpilane Maria oli pererahva sõnul jällegi eestlasele harjumatult jutukas. “Tema tuli peale iga koolipäeva ja tahtis pikalt oma päevamuljeid vahetada. Minu jaoks oli see harjumatu, sest eestlased tavaliselt nii jutukad pole,” rääkis Salusoo.
Tatrapuder ei maitse
Vahetuspere ema sõnul huvitab Pim-i väga söögitegemine. “Esimesest päevast peale on ta alati oodanud, kui ma poest tulen ja vaadanud, mis ma tõin ja mida süüa tegema hakkan,” rääkis Salusoo ja tunnistas, et see erineb väga tema tütre käitumisest.
Ta oletas, et see huvi tuleneb Tai kultuurist, kuna seal on naise roll rohkem lastega seotud ja koht rohkem köögis. “Meil Eestis ollakse enam võrdõiguslikkuse eest väljas,” lisas ta.
Pim sööb hea meelega kõike, mida talle pakutakse. Ainult ükskord, kui pereema ostis valmistoitu – tatraputru hakklihakastmega – selgus, et tatar on seni esimene ja ainus toit, mis Pim-ile eriti ei maitse.
Pim-i sõnul söövad nad Tais väga palju mereande, looma- ja linnuliha nende toidulaual nii palju kui Eestis ei kohta. “Kartuleid sööme ainult fritüüritult,” ütles Pim.
Pim-i hinnangul on eesti toit harjumatu, aga sellegipoolest söödav.
Naeratab varjamaks ebakindlust
Salusoo sõnul vajab kohanemist ka see, et Pim kogu aeg naeratab. “See ei ole ju loomulik, et sul on alati kõik korras. Näiteks mõned situatsioonid, kus mina oleks juba ammu solvunud, siis Pim lihtsalt naeratab. Ta on väga rahumeelne ja leplik – meie nii pika taluvuspiiriga pole.”
Pim-i sõnul ongi selline käitumine tailastele omane. “Me naeratame alati. Ka siis, kui oleme tegelikult kurvad või hirmul. Peidame naeratuse taha oma ebakindlust,” selgitas Pim.
Nägi esimest korda lund
Kui Pim Eestis esimest korda jalgrattaga sõitmas käis, tundis ta sellest väga suurt rõõmu. “Pim ütles, et talle meeldib rattasõidu juures väga, kuidas värske tuul talle näkku puhub,” rääkis Salusoo ja imestas, kuidas Pim oskab nii pisikesest asjast suurt rõõmu tunda. “Meie jaoks on see nii tavaline, et me isegi ei märka, aga kui tuled suurlinna saastunud õhust, oskad värsket tuuleiili hinnata.”
Pim-i üllatas Hiiumaa rohelus, sest tema kodukohas nii palju muru ja puid pole. Eestis olles nägi ta esimest korda ka lund.
“Pole olnud seda, et Pim halva ilma üle kurdaks. Isegi kui vihm sajab, ütleb ta, et see on nii lahe ja teistmoodi – ta tunneb kõigest rõõmu,” ütles Salusoo.
“Kui sa tuled suurlinnast, su kodu ees on tihe liiklus ja õhk heitgaasidest saastunud, siis sa õpid väärtustama loodust ja värsket õhku ning seda, et saad vabalt võtta ratta ja sellega sõitma minna,” nentis Salusoo. “Niisugust luksust meie igapäevaselt hinnata ei oska, millest tema rõõmu tunneb.”
Parimad keeleõpetajad
Pim-i sõnul õpivad Tai kooli­lapsed väga palju – peale koolipäeva võetakse lisatunde ainetes, milles raskusi ette tuleb. Koolitöid tehakse ka nädalavahetusel. Eestis Pim seevastu väga palju aega õppimisele ei kuluta, kuna tema põhitegevus siin on pigem keelt õppida.
Palade põhikool on teinud PIM-ile eraldi tunniplaani, osa tunde on tal koos teise ja neljanda klassiga, osa aga kaheksanda ja üheksandaga. Eesti keelt õpibki Pim koos teise ja neljanda klassi lastega.
“Ma arvan, et nooremate lastega koosolemine on talle kasulik, sest nemad ongi need kõige paremad keeleõpetajad,” oletas Salusoo.
Tema hinnangul on väga oluline, et vahetusõpilane keelest kasvõi natukene aru saaks. Ei pruugi ju omaealised klassikaaslased kõike kogu aeg inglise keeles rääkida ja Pim jääb seetõttu justkui kõrvale, kuna ta ei saa neist aru.
Tegelikult saab Pim juba eesti keelest päris hästi aru, aga pelgab veel rääkida, kuna kardab eksida. “Kahjuks jätabki Pim pigem rääkimata, sest soovib keelt rääkida perfektselt,” ütles Merle Salusoo.
Pim-i kartus on siiski asjatu ja ta võiks julgemalt eesti keelt kasutada. Kolmapäeval oli kohviku Gahwa teenindaja Karin lausa vaimustuses kui heas eesti keeles vaid kolm kuud Eestis veetnud Pimrawee Yanyongweroj talle oma soovi esitas.
Eesti kolmas valik
Pim otsustas hakata vahetus­õpilaseks, sest Tais kulub noorte aeg suuremalt jaolt õppimisele ja tema sõnul on see igav.
Lisaks Eestile olid vahetus­õpilase valikus ka Hiina ja USA. “Hiinat kaalusin, sest oskan juba hiina keelt,” selgitas Pim ja lisas, et USAsse ei läinud ta seepärast, et ei sooritanud sealset keeletesti, mis vahetusõpilastele ette nähtud.
Pim on oma valikuga Hiiumaale tulla rahul. “Mulle ei meeldi suurlinnad. Olen ka Tallinnas käinud, aga Hiiumaal on ikkagi mõnusam, siinne loodus on ilus.”

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411