Teisipäev, november 21, 2017
 

Treiel suursaarte tulevikust

Valmar Voolaid
Novembri alguses Hiiumaa arengu­seminaril Lääne-Eesti ettevõtluse arenguvõimalustest üle­vaate teinud konsultant Urmas Treiel rääkis Hiiu Lehele pikemalt sellest, millele võiks saare majandus­kavades keskenduda.
“Hiiumaa ettevõtete kogueksport on soliidse mahuga. Suur on plastitööstuse klaster, mis annab kaks kolmandikku. Ühe majandusharu nii domineeriv osa kogupildis on küll risk, kuid loodetavasti tasandab seda plastitootmise oskusteave, mis aasta­kümnetega saare ettevõtetel kogunenud,” arutles maakondlike arenduskeskuste konsultant Urmas Treiel saare majanduse hetkeseisu kirjeldades.
Tema hinnangul on siinseks väljakutseks kande­pinna laiendamine teistes majandusharudes. Treiel juhtis ka tähelepanu asjaoludele, mida seda tehes arvestada: “Hiiumaal hindavad paljud rahu ja vaikust, võimalust aeg maha võtta, elutempot muuta. Tuleb mõelda, kuidas neid väärtusi pakkuda nii, et keskkond säiliks ja kasutada ära tugevused.”
“Tasub märgata, et paljud head asjad saarel on viimasel ajal ära tehtud inimeste poolt, kes siit pärit, vahepeal ära käinud ja tagasi tulnud. Elutöö on kusagil tehtud, kapital kogutud, maailmapilt avardunud, nüüd tahaks midagi kodupaigale tagasi anda.”
Eripärad esiplaanile
Treiel ütles, et saare arengu jaoks oleks oluline selliseid inimesi tagasi kutsuda. Ka Hiiumaa eripärade ära­kasutamist peab Lääne-Eesti ettevõtluskonsultant väga oluliseks. “Näiteks õlle­tehase rajamine siia sai ühe tõuke faktist, et Hiiumaa arteesiakaevude vesi on eriline ja hea,” tõi ta näite.
Treiel rõhutas, et üheks võtmekohaks, kuidas majandust toetada ja saarele inimesi juurde saada, on vaba aja veetmise võimaluste pakkumine ka madalhooajal.
“Suvel soovivad ju kõik nagu­nii Hiiumaal olla,” lisas ta. Põnevaid mõtteid tema sõnul ka leidub, olgu selleks uue spordihoone kavandamine või siis puhkealade arendamine. “Asju, mida parandada, on piisavalt,” kinnitas ta.
Treiel tõi näiteks Kaibaldi liiviku, mille ta ise leidis üles alles kolmandal katsel. “Kui sinna osutaksid viidad ja viiks laudtee, jääks keskkond kahjustamata, aga turistidel oleks jälle atraktsioon juures, mida leida ja vaadata.”
“Otsustajatel tuleb selgeks saada, millised objektid on Hiiumaa tulevikuplaanides ja ette valmistada tingimused nende arendamiseks. Siis tulevad ka investorid, olgu tegu spaa, rannapromenaadi või mõne muu asjaga,” kinnitas Treiel.
Veel üks, millele ta soovitab keskenduda, on suursaarte ühine majandusruum. Konkreetne asi võiks olla parvlaevapilet, mis sisaldaks sõitu mandrilt ühele saarele, teiselt saarelt tagasi mandrile ja ka ühelt saarelt teisele. “See tooks Hiiumaale ka paljud Saaremaa külastajad,” oli Treiel kindel. “Turistile meeldib ju ringi sõita.”
Energeetika võib luua töökohti
Üks majandusvaldkond, mis kõneleja hinnangul lähi­aastatel Lääne-Eestis hästi edeneda võib, on energeetika. Ta kutsus kõiki huvitatuid Saaremaal toimuvale konverentsile “Läänemere piirkonna targad energialahendused – majanduskasvu ja heaolu allikas”.
Konverentsi ettevalmistajad külastasid Vaasa regiooni Soomes ja Umeå regiooni Rootsis. Mõlemad on ülikooli linnad ja oma riigi kolme kiiremini edeneva kogukonna hulgas, kus seatud eemärk lõpetada fossiilsete kütuste kasutamine. Oluline energia­allikas on biomass, kasutatakse ära ka kõik jäätmed. Uued nutikad lahendused ja energia­sektoris loodavad töökohad kompenseerivad investeeringute näol raha, mis riigil jääb fossiilsete kütuste aktsiisilt saamata. Lisaks väheneb CO2 heide.
“Päikest, tuult, turvast, puitu, aga ka näiteks niidetavat heina, mida üha enam samuti nähakse taastuva energiaallikana, on Hiiumaal piisavalt,” arutles Treiel. Ta soovitas püstitada eesmärgi, et viie, kümne või kasvõi kolmekümne aasta pärast on Hiiumaa Rohelise Energia Saar.
“Maailm muutub ja kohapeal muutusi tehes tuleks arvestada globaalseid arenguid ning võtta nendest parim,” ütles Treiel.
Alustada võiks auditist
Alustada soovitas ta piirkondade energiaauditist, milleks saaks kasutada Skandinaavia parimaid eksperte. “Tasub kasutada võimalust õppida mitte enese, vaid teiste vigadest,” ütles konsultant.
Ta tõi näite, et Hiiumaal võiks seada üheks ees­märgiks isesõitvate elektri­autode kasutamise.
“Energeetikast rääkides on hiidlased viimasel paaril aastal piike murdnud peamiselt meretuuleparkide üle debateerides, kuid pilt on palju laiem,” ütles Treiel. “Olen ise elanud Põhja­mere ääres ja näinud, kuidas mere­tuulikute arendamine ja hooldamine on toonud piirkonda jõukust.”
Ta tõi näiteks, et tuulepargi ehitusel on vaja palju betooni: “Kui palju inimesi ainuüksi sellega seotult tööd saab?”
Veel olulisemaks nimetas ta tuuleparkide hooldamisega kaasnevaid energeetikute, transpordisektori, inseneride kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti.
“Tasub tulevikku kavandada kompleksselt, vaadata ette­poole ja teha õiged otsused täna,” soovitas Urmas Treiel, kes on valmis nõu andma kõigile, kes ettevõtluses tegutsedes tuleviku loomisel kaasa lüüa soovivad.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411