Teisipäev, november 14, 2017
 

Ligikaudu 12 000 Eesti meest on pendelisad

HARDA ROOSNA
Soome rahvastiku­registri andmetel elab Soomes u 52 000 eestlast, kellest ligi 25 000 on seal ka ametlikult tööl.
Kaugeltki kõik eestlased ei ole end ametlikult Soomega sidunud – samadele andmetele toetudes töötab tegelikult Soomes hinnanguliselt 100 000 eestlast. Nende seas on rohkelt mehi, kes pendeldavad edasi-tagasi Soome ja Eesti vahet, et pakkuda oma perele võimalusi, mida Eestis töötades pakkuda ei saaks. Need mehed toovad seejuures ohvriks koosolemis­aja lähedastega. Hinnanguliselt on pendeltöötajaid 15 000.
Eesti rahvastikuregistri andmetel elab 2017. aasta seisuga Soomes 24 748 meest, kellest 11 494 on ka isad. Nendest omakorda 8368 käib ametlikult Soomes tööl. Ametlikud numbrid aga ei peegelda täit tõde, sest rändestatistika põhineb inimeste vabatahtlikul elukoha registreerimisel rahvastikuregistris ja Eesti poolelt seda arvu hinnata on keeruline. Märgatav osa välismaale tööle ja elama läinud inimestest ei teavita rahvastikuregistrit oma kolimisest ja seetõttu on põhjust arvata, et tegelik välismaal elavate inimeste ja ka pendelisade arv on kordades suurem. Lisaks pendeltöötajatele leiab Soomest ka hooajatöölisi, kes käivad puhkuse ajal lisateenistust otsimas, ja neid, kes sisse on kirjutatud endiselt Eestisse.
Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna doktorandi Keiu Telve sõnul on tööränne arvuliselt kõige raskemini hinnatav rände vorm, kuid hinnata saab suurusjärke ehk kui suurt hulka Eesti inimesi see mõjutab.
Miks lummab töö välismaal?
Peamine põhjus, miks otsustatakse välismaale tööle minna, on pere majandusliku heaolu parandamine. Telve magistritööst selgus, et ühelt poolt suunab mehi Soome tööle soov saada suuremat sissetulekut, mis võimaldaks soetada perele eluase. Teisalt tuntakse ka survet vastutada pere üldise heaolu eest. Viimast aitab aga toetada suurem sissetulek.
Näitena võib tuua ehitussektori – kui Eesti keskmine brutopalk ehitussektoris 2016. aastal oli 1112 eurot, siis Soomes saadakse vähemalt topeltpalk. Ometi on ka Eesti ehitussektoris kasvu näha – 2017. aasta teises kvartalis kasvasid ehitusmahud Eestis 25 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Tööd justkui jaguks, kuid olles sattunud pendelrände­ringi, on sealt väga raske välja tulla.
Kuidas tagasi tulla?
“Kõige suuremat liikumist võis näha majanduslanguse ajal aastatel 2008–2009, mil töörände numbrid kasvasid märgatavalt,” tõdes Telve. Tema magistritööst selgus ka, et sageli hoiavad pendeltöötajad suhteid tööandjatega üleval siiski mõlemas riigis, mis võimaldab vastavalt tööturu olukorrale töötada kord Eestis, kord Soomes.
Võimalusi Eestisse naasmiseks ning tööturule uue hingamise andmiseks saavad luua kohalikud ettevõtted ja kogukond. Coop Pank Eesti äripanganduse juhi Hans Pajoma sõnul peaksid Eestis tegutsevad ettevõtted aitama kaasa töökohtade loomisele ja säilimisele Eesti eri piirkondades, sest nii vajadusi kui ka võimalusi ettevõtluse arendamiseks Eestis tegelikult jätkub.
Eestis on ka 15 maakondlikku arenduskeskust (MAK), mille tegevuse kaudu edendatakse piirkonna ettevõtlust. Maakondlikud arenduskeskused pakuvad nõustamist nii alustavale kui ka kogenud ettevõtjale, arvestades seejuures piirkonna eripära, vajadusi ja võimalusi. Maakondlike arenduskeskuste toel aidatakse suurendada töö­kohtade arvu, mis omakorda võimaldab lisada väärtust majandustegevusele.
“MAKvõrgustikust saavad infot nii alustavad kui ka tegutsevad ettevõtted ning meie teeme omaltpoolt kõik, et eestlastel oleks igas Eesti piirkonnas võimalik saada vajaminevat informatsiooni, mis nende eluolu paremaks muudaks,” sõnas Raplamaa arendus-ja ettevõtluskeskuse juhataja Janek Kadarik.
Allikas:
OPTIMIST PUBLIC
Avaldatud lühendatult.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
  • Lisa kommentaar
     
    Your gravatar
    Sinu nimi
     
     
    *
     
     
    NB! Hiiu Leht ei vastuta artiklitele lisatud kommentaaride eest, kommentaari sisu eest võtab endale vastutuse kommentaator. Hiiu Lehel on õigus kustutada kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele so kommentaarid, mis on: teemavälised, kirjutatud teise isiku nimel, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, vaenu õhutavad, ebaseaduslikule tegevusele üleskutsuvad.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411