Teisipäev, november 7, 2017
 

Küttekollete hingeelu tundja

Pottsepp Veikko Martin on kahekümne tööaastaga käinud umbes 1500 Hiiumaa kodus ja tal on päris põhjalik ülevaade, millises seisus on meie kodude soojaallikad.
OÜ Koldevärk asutas Veikko Martin aastal 2004, enne seda tegi seitse aastat pott­sepatöid FIEna. Tema hinnangul läheb meie kodude kütteseadmete olukord aasta aastalt järjest paremaks, eriti tuleohutust silmas pidades.
Kõik siiski veel päris hästi pole. “Rohkem on probleeme vaesuses elavates peredes, kellel ei ole võimalusi kütteseadmeid uuendada ja ka remontida,” selgitas Martin.
Hea on see, et eelmisel aastal rahastas päästeamet igas maakonnas viie vähekindlustatud pere kütteseadmete remonti. Hiiumaal remontisid OÜ Koldevärk töömehed neli sellist. “Tänu Emmaste valla lisatoetusele sai veel üks pere omale uue pliidi ja soemüüri,” lisas pottsepp.
Järgmise aasta alguses käivitub juba uus pääste­ameti ja kohaliku omavalitsuse koostööprojekt vähe­kindlustatud perede küttekollete remondiks.
Otsi nõu, enne kui ehitad
Martin ütles, et inimesed oskavad järjest enam ka ise ohutusalast infot küsida, aga vigu tehakse ikka. Kõige rohkem on tema sõnul probleeme metallkorstnatega.
“Neile kehtivad päris ranged ohutuskujade normid ja inimesed, aga isegi ehitajad ei tea seda,” selgitas Martin.
Kui aga hoone juba valmis, on raske pärast midagi muuta. Nii näiteks tuli paaril korral puuküttega saunakeris asendada elektrikerisega.
Küttekolde iseehitajatel soovitabki pottsepp läbi lugeda päästeameti kodulehel olev juhendmaterjal kütteseadmete paigaldamise ja ohutusnõuete kohta. “See võtab aega pool tundi, aga võib päästa teie kodu,” kinnitab kogenud spetsialist.
Sobib vaid kuiv puit
Pottsepp soovitab kütmiseks kasutada ainult kuiva puitu. Ka ei tohiks märga puitu segada kuivaga, nagu mõnel pool tehakse, kui talvevarud välja ei anna.
Siiber peab kogu kütmise aja olema täielikult avatud. “Kui piirata õhu pealevoolu küttekoldesse liialt, ei saa puidugaasid korralikult lõpuni põleda, alaneb kolde temperatuur ja veel rohkem gaase jääb põlemata juba madala temperatuuri tõttu,” selgitas ta. “Loodetud energia­säästu asemel oleme siis tegelikult hoopis raisanud puitu ja rikkunud oma kütteseadme.”
Lihtne viis tuvastada, kas põlemine toimub liiga madalal temperatuuril, on vaadata koldesse ja kui näete seal tahma, siis võib selles kindel olla.
Siibri liiga varase sulgemise ohtudest teavad paljud inimesed juba isegi. Martin soovitab tihedate ahjuuste korral siibri sulgeda alles paari tunni möödudes. “Läbi klaasukse on hästi näha, kui söed enam ei hõõgu,” pani ta kodu kütjatele südamele, et siibrit liiga vara ei suletaks.
Suitsuandurid on kodudes enamasti olemas, aga vahel on need kapi peal või on patarei välja võetud. Pääste­ametniku kontrollkäigu järel seatakse need siis jälle töökorda.
Kindlasti peab arvestama, et suitsuandurit on vaja paari aasta tagant tolmust puhastada. “Odavamatel mudelitel see võimalus puudub ja siis lakkavad need töötamast, kuna optiline osa on tolmune,” selgitas pottsepp. “Seda on korduvalt juhtunud, lahenduseks on uus suitsuandur.”
Uued nõuded küttekolletele
Euroopa Liidus on liikunud mõte keelustada tahk­kütusega väikeahjud sootuks, kuna need heidavad õhku tervisele kahjulikke osakesi. Kõige kehvem on olukord õhusaastega suurlinnade äärelinnades.
Mõne aasta pärast hakkavad Eestiski kehtima uued normid, nii et kõik uued kolded peavad vastama juba ka peenosakeste heite osas rangematele normidele. Samas on Eesti minemas sama teed nagu Saksamaa ja Austria, kus toetatakse kaasaegsete, puhtalt põlevate ja kõrge kasuteguriga küttekollete ehitamist.
Veikko Martin arvab, et päris ahjude keelustamiseni asi kindlasti ei lähe, kuna ka ülejäänud kütuseliigid on fossiilsed ja saastavad loodust veel rohkem ja nendegi põletamisel tekib peen­osakesi. “Kohati tundub nagu oleks tegemist gaasifirmade ja paberipuidutööstuste lobitööga – viimastele jääks ju rohkem toorainet ja hinda saaks odavamaks,” arutleb ta ja arvab, et Hiiumaa siiski mingeid eraldi piiranguid ei vaja, ei nüüd ega tulevikus.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411