Reede, november 17, 2017
 

Kuidas loomemajandus Hiiumaale jõukust tooks

Harda Roosna | Hiiu Leht
Juba mõnda aega on Hiiumaal mõtiskletud selle üle, kuidas loome­majandusest kasu võiks saada.
Loomemajandus ei ole olemuselt uus nähtus, kuigi sellest on maailmas tõsisemalt rääkima hakatud alles 1980ndatel, Eestis ja teistes Euroopa riikides alles käesoleva sajandi alguses. Tegu on majandusvaldkonnaga, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise.
Hiiumaa arengustrateegias 2020+ on loomemajandust nimetatud neljal korral, seda otseselt defineerimata. Strateegias on juttu ka dokumendist “Hiiumaa loome­majanduse lähtekohad ja välja­vaated” aastast 2009, kuid internetiotsinguga seda leida ei õnnestunud.
Ei ole vaja väga pikalt mõelda, et taibata: Hiiumaal on loome­majanduse viljelemiseks suurepärased võimalused. Siit on kirjanikuna ainest ammutanud erinevad loojad Aino Kallasest ja Herman Sergost Paul-Eerik Rummo ning Tõnu Õnnepaluni, siin on oma maailmamuusikat loonud Erkki-Sven Tüür, saare loodus­keskkonnast jõudu saanud paljud näitlejad, kunstnikud ja teised loojanatuurid.
“Hiiumaa on loovinimestele väga inspireeriv paik oma vaikuse ja loodusega, ka on siin oma pindadel asuvat töökoda soodsam pidada, sest loominguga tegelev firma ei saa tellimuste ja lepingute pikaealisuses kunagi kindel olla,” ütleb aastaid saarel tegutsev klaasikunstnik Kalli Sein. “Loomemajanduses on töö pigem nagu elustiil ja pakub rahulolu ning Hiiumaal on sellist tööd väga hea teha,” lisab ta.
Poolteist aastat tagasi kiitis Briti ajaleht The Guardian Hiiumaad järgmiste sõnadega: “The second largest island in Estonia, this is the place to come if you have a book to write or pictures to paint.” Ehk tõlkes: “Eesti suuruselt teine saar on paik, kuhu tasub minna, kui plaan on kirjutada raamat või maalida pilt.”
SA Tuuru projektijuht Katrin Sarapuu ütleb, et on loomemajanduse kursustel Tallinnas Telliskivi linnakus kohanud elavat huvi Hiiumaa kui loomemajanduskeskuse arendamise vastu. “See huvi võib viia koordineeritud partnerluseni, kui asju õigesti ajada,” lausub ta.
Mullu sügisel vahendas rahvusringhäälingu uudiste­portaal infot selle kohta, kuidas Hollandi tuntud lavastaja ja tantsija Jan Ritsema, kes on ka Eesti e-resident, ostis Häädemeeste vallalt mitu aastat tühjana seisnud Massiaru koolimaja. Sellesse rajab ta kunstnike ja teadlaste residentsi, kus kunstnik, kirjanik, teatriinimene või mõne muu ala loomeinimene võib oma tööga tegelda 10 euro eest päevas.
Sobiks Kõrgessaarde
Loomeinimeste residentuuri peale võiks Sarapuu sõnul mõelda ka Hiiumaal. “Näiteks Kõrgessaare Viinaköök sobiks hooajavälisel ajal selleks hästi,” ütleb Sarapuu, kes mõttest ka Viinaköögi omanikega rääkinud.
Kümnendi alguses arutleti tõsiselt Läänemere teadmuskeskuse rajamise võimalikkusest Kõrgessaarde. Samuti on asulas endise kalatööstuse hoonetekompleks, kuhu investeerija leidmisel saaks kaugemas tulevikus rajada Telliskivi loomelinnaku mõõtu keskuse. Igal juhul väärib kalatehase pankrotiga sotsiaalse katastroofi üle elanud monofunktsionaalne asula tähelepanu ja arengutõuget.
ITsaar sobib kuvandisse
Loomemajanduse alla käib ka ITsektor. Mõnest inimesest koosnev huviliste grupp on juba aasta jooksul korduvalt arutanud võimalusi, mida teha selleks, et Hiiumaast saaks ka nende inimeste tegevuspaik, kes oma loometööd arvutiprogramme kirjutades teevad. Seegi tegevusvaldkond sobiks Hiiumaa kui Loomemajanduse Saare kuvandisse hästi.
“Soovime kokku viia inimesi, kes Hiiumaa rahulikus keskkonnas oma programmeerimisetööd teevad – neid on praegu teada kümmekond,” ütleb initsiatiivgrupi eestvedaja Arno Kuusk.
Lähitulevikus tahab initsiatiivgrupp korraldada sündmuse, mille raames trehvaksid Hiiumaa plastitöösturid ja ITspetsialistid.
“Hiiumaa jaoks nii olulises tööstusharus on ITlahenduste osakaal suur ja kui leida ühine keel, võib ehk maandada riske, et plastitootmine saarelt ära kolib ja töökohti likvideerib,” selgitab Kuusk.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411