Reede, november 3, 2017
 

Hiiumaa omniliste muinasjuttude õhtu

Toomas Kokovkin
Korraldasin sel aastal kolm omniliste muinasjuttude õhtut, mille eesmärgiks jõuda selgusele, miks on Hiiumaal sõna kultuur muutunud teise- või kolmandajärguliseks.
Kultuur on tavaliselt lisana sotsiaaltöö ja hariduse järel kolmandana, aga võib-olla ka spordi järel neljandale kohale langenud. Enam ei ole kusagil spetsiaalset kultuurinõuniku ametiposti. See kadus esmalt maavalitsusest, kus mulle öeldi, et nüüd on kultuur omavalitsuste halduses. Emmaste vallas kuuldi sellest esmakordselt minu suust! See oli 2017. aasta alul.
Minu dilemma on selles, et Hiiumaal puudub inimene, kellega saaks sisuliselt arutleda kultuuriprojektide kujundamise asjus ning kellel oleks huvi ja mingi administratiivne võimekus, sõnaõigus midagi käima lükata. Kellel oleks autoriteeti, keda usaldataks.
Minu esimene etendus toimus 29. märtsil endises Emmaste vallas, koolimaja saalis ja kandis pealkirja “Omniline kohtumine”, pühendatuna Kersti Kaljulaidi esmakordsele Hiiumaa külastusele, kuhu oli kutsutud ka riigipea, kelle nõunikud ütlesid sellest visiidist ära kaks päeva enne etendust. Sellel etendusel annetati Eesti Vabariigi presidendile Kersti Kaljulaidile omniline teenetemärk. KULKA etendust ei toetanud.
Teine etendus, pealkirjaga “Omnilised Vabanemised” toimus Kärdlas Hiiu valla kultuuri ja vaba aja keskuse kinosaalis 29. juulil. Kutsutud peaesineja oli lavastaja, näitleja, kirjanik Andres Noormets. Selle etenduse tulu, 128 eurot annetati Kärdla nukuteatri toetuseks. KULKA toetust ei andnud, kuna ekspertgrupp ei saanud selle etenduse eesmärgist aru.
Kolmas etendus, peal­kirjaga “Hiiumaa omniliste muinas­juttude õhtu” toimus 28. oktoobril Pikas majas. Selle etenduse sissetulek 107 eurot annetati vähki põdeva Annabeli taastumise toetuseks. Seda etendust toetas Emmaste vald 200 euroga ja KULKA 300 euroga.
Minu küsimused tulevasele Hiiumaa valla kultuuri­nõunikule oleks: MIS ON KULTUUR? Mis on eetika? Kas neid on vaja? Milleks?
Kas Hiiumaale oleks võimalik luua muusikateater, kus oleks kaasaegne sisustus, kus oleksid võimalused igasugusteks etendusteks ja selles teatris oleksid palgalised töökohad inimestele, kes on õppinud esinemise kunste?
Siis ei peaks siin sündinud ja õppinud noored minema laia ilma õnne otsima ja siis ei oleks vaja kodumaal lahjal palgal olevail poliitikuil välja mõelda hüüdlauseid nagu: Talendid kodumaale tagasi! Või Welcome to Estonia!
NB! Saaremaal on teater. Kas meie ei soovi midagi paremat teha? Kas meie ei oska unistada? Kas meie oleme viletsamad? Kas tõesti oleme?
Kas Hiiumaal muusikat õppivail noortel on ainus võimalus õpetajaiks saada? Mitte oma ala meistreiks? Kas meie latt ei ole liiga madalale seatud?
Tulevane kultuurinõunik võiks teada, et pillide mängimine on ka töö, tantsimine on ka töö, laulmine on ka töö, dekoratsioonide loomine on ka töö, muusika kirjutamine on ka töö, helide võimendamine ja sobitamine on ka töö, lavavalgustuse seadmine on ka töö. Need kõik on rasked tööd. Neid õpitakse aastaid. Selle kõige kompleksne müümise oskus ja reklaam on samuti töö, mida õpitakse nagu kõike muud pikkade aastate jooksul, nagu maalimist nagu skulptuuri nagu arhitektuuri nagu kirjandust…
Kultuurinõunikul on vaja nendest kõigist palju teada, olla kursis maailma kultuuris toimuvaga ja osata nõu anda, kui kellelgi on probleeme. Kas meil Hiiumaal on kedagi, kes seda suudaks?
Kas Hiiumaal on nii palju raha, et sellisele inimesele väärilist palka maksta?
Minu etenduste eesmärk on panna inimesi kultuurist mõtlema.
Minu etendustes on suur osa improvisatsioonil nii muusikas kui sõnakasutusel ja kõige kokku sulatamisel püüan leida omnilisi lahendusi, mis on sageli üllatavad ja isegi ennekuulmatud. See kõik on sündinud Hiiumaal. Ka minu pojad, kes mängivad mitmeid pille, loovad ise muusikat, kuid ei leia Hiiumaal tööd. Tulevad mulle appi, kui palun.
Kasutan juhust, et tänada Toomas Paapi, Toomas Kokovkinit, Ants Vahtrast, KULKAT, Recadot, kunstnikke Krista Saaret ja Layd Venolit, kelle afišid ja dekoratsioonid on imelised ning Hiiu Lehte, kelle abita poleks see kirjatükk siin ilmuda saanud. Suur tänu ka nooruslikule võttegrupile Tallinnast, kelle osava töö tulemusel on kõik kolm etendust eeskujulikult ja kaasaegselt salvestatud, mis on minu arust killuke Hiiumaa kultuuri kroonikast.
See foto on Toomas Kokovkini tähelepaneliku silma ja täpse käe meeleolukas tabamus kolmandast etendusest.

Avo Tamme

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411