Teisipäev, november 28, 2017
 

100aastane Soome Vabariik ja Hiiumaa

6. detsembril on Soome Vabariigi iseseisvuspäev. Eriti tähtis on see praegusel aastal, kui Soome pühitseb oma iseseisva riigi 100ndat aastapäeva. Ka meie Hiiumaal on selles iseseisvuses väike oma osa.
Tahkuna poolsaare rannast Hanko poolsaare randa on ainult 61 kilomeetrit – oleme lähinaabrid.
Enne Tartu rahu olime lihtsalt suure impeeriumi, Vene tsaaririigi provintsideks. Soome küll alates 1809. aastal tsaar Aleksander I loodud autonoomse Soome Suurvürstiriigina.
6. detsembril 1917 kuulutas Soome end iseseisvaks ja 24. detsembril 1917 tunnustas seda Venemaa koalitsioonivalitsus. 1918. aastal toimus Soomes Vabadussöda, mida on nimetatud ka Kodusöjaks ja korraks kuulutati Soome isegi kuningriigiks. 1919. aastal sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti Kaarlo Juho Stahlberg.
Hiiumaal oli Soome Vabadus­söjas väike, aga tähtis osa. Nimelt olid selles Vabadussöjas üheks otsustavaks jöuks vöitluses punaste vastu Soome jäägrid, kes olid salamisi saanud koolitust Saksamaal ja södimis­kogemust koos sakslastega muuhulgas ka Lätis Aa jöe ääres. Sealt liikusid nad mitmeid teid pidi Soome. Üheks marsruudiks oli etapp Lätist läbi Hiiumaa Turu saarestikku, mida planeeris üks tuntud jäägriliikumise tegelastest Gunnar von Hertzen. Kui palju jäägreid seda teed kasutas, ei ole teada, aga Hiiumaalt käisid läbi ülal­nimetatu, temaga koos Ragnar Nordström ja Niilo Jämsä. Nende mootor­paadi Delfin mootor läks merel rikki, triivis pikalt aastavahetusel 1917–1918 Ristna neeme lähedal, jäi löpuks tekkivasse jäässe kinni Soela väinas. Randa pääsesid nad alles siis, kui olid oodanud kuni jää meest kandma hakkas. Olid elus, aga paadis sooja saamiseks pöletatud kaltsudest ja petroolist mustad kui murjanid ning esimesed hiidlased, kes neid nägid, arvasid, et tegu on neegritega. Enne neid oli Sörul peatunud veel jäägreid, kellest ühe nimeks olnud Paulig. Kui see oli Bertel Paulig, siis oli tegemist ühe Soome jäägri­liikumise algatajaga. Paljudest jäägritest said Soome Vabariigi kaitsejöudude körged ohvitserid, kes möjutasid tugevalt riigi vöitlust iseseisvuse eest Talve- ja Jätkusöjas aastatel 1939–1944. Endistest jäägritest vöttis seal osa üle 700 ohvitseri, kellest üle poolte olid ka rindel, hoolimata sellest, et nende keskmine vanus ületas 50 aastat.
Hiiumaa otsene panus Soome iseseisvusesse olid aga need teadaolevad 61 hiidlast, kes vöitlesid vabatahtlikena Soome vabaduse ja Eesti au eest Talve- ja Jätkusöjas. Elu andsid selle eest Soomes Evald Luik, Hans Arbo, Arnold Rüütel ja Osvald Palade.
Ja siis katkestati meie suhted pea pooleks sajandiks. Uued vabamad tuuled hakkasid puhuma alles 1988–1989 ja kaks höimu­vabariiki hakkasid uuesti vabalt suhtlema 26 aastat tagasi. Ja kellel täna on oma laev, saab vabalt merd ületada kasvöi otse Hiiumaalt Soome.
Hurraa, Suomi 100 ja kestku edasi!

Urmas Selirand
Suomen ystävä
ja höimuveli

 

Sildid: , ,

Kommentaarid: 1

(kommenteerimine on suletud)

 
  • andres

    … aga sellist otseteed, mis 61 km-ga Hankoni viiks, siit ilmast küll ei leia.

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411