Reede, oktoober 27, 2017
 

Osavallakogude valimiskord jättis tõlgendamisruumi

Veel enne valimis­päeva toimusid Hiiumaal ka osavallakogude valimised, mis oma esmakordsuses jätsid korraldajatele segadust­tekitavalt palju tõlgendamisruumi. Käina ja Hiiu valla ühinemisleping pani osavallakogude liikmete valimiskoosolekute korraldamise kohustuse valla­volikogude esimeestele. Koosolekutega alustas Hiiu vald Kõrgessaares 9. oktoobril. Nädala jooksul toimusid koosolekud Kärdlas, Kõrgessaares, Emmastes ja Käinas, Pühalepa koosolekud järgmisel nädalal.

Käina ja Hiiu valla ühinemisleping pani osavallakogude liikmete valimiskoosolekute korraldamise kohustuse valla­volikogude esimeestele. Koosolekutega alustas Hiiu vald Kõrgessaares 9. oktoobril. Nädala jooksul toimusid koosolekud Kärdlas, Kõrgessaares, Emmastes ja Käinas, Pühalepa koosolekud järgmisel nädalal.
“Kärdla koosolekud olid väga aktiivsed, ainult noorte esindajaga on praegu probleeme,” ütles Hiiu vallavolikogu viimane esimees Jüri Ojasoo peale seda, kui Kärdla noorte koosolek oli osalejate puudumise tõttu nurjunud.
Ojasoo avaldas koosoleku­teated Hiiu Lehes, kohtus info levitamiseks noorsootöö keskusega ja levitas teadet ka oma võrgustike kaudu. Kuid ka Kõrgessaare noorte esindaja sai valitud alles teisel katsel.
Noorte vähest osalust olid sunnitud tõdema ka Emmaste ja Käina volikogu esimehed: mõlemal juhul oli kohal vaid kaks noort, kes tegid oma valiku noorte esindaja määramiseks.
Käina vallavolikogu esimees Üllar Padari märkis, et noori tuli vähe kohale ilmselt seetõttu, et sel eluperioodil käib aktiivne elu väljaspool Hiiumaad: kes õpib, kes töötab.
Seevastu pärast valimis­päeva toimunud Pühalepa osavallakogu valimistel osales noori ja noorte volitustega isikuid päris palju, 12.
Kes võib noori esindada?
Noorte esindaja määramisel lõi pretsedendi Käina, kus noored valisid ennast esindama valla noortekeskuse noorsootöötaja Anna Lipu, kes antud määratluse järgi on noorte vanusegrupist väljas. Ettepaneku esitaja Jaana
Lepamaa põhjendas, et kaks Käina koosolekul osalenud noort – tema ise ja Martin Uuskari – valiksid noori esindama Anna, kes “on kohapeal noortega kõige rohkem seotud”.
Koosoleku juhataja Üllar Padari oli nõus: “Jaanal on õigus, et noorte esindaja ei pea ise noor olema. Ta peab olema noorte poolt aktsepteeritud esindaja.”
Kuigi ühinemisleping ja osavaldade põhimääruse projekt sätestasid ainult, et osavalla­kogu liige peaks elama osa­valla territooriumil, valiti teistes piirkondades noori vaid noorte vanusegrupist.
Arutelu, kes võib noori esindada, tekkis ka Pühalepa koosolekul. Seda juhtinud
Antti Leigri lähtus põhi­mõttest, et noorte esindaja saab valida vaid vanuse­grupist 16–26. “Ma tahaks teha nii, nagu on Jüri Ojasoo Hiiu valla volikogu esimehena selgelt välja toonud – meie tõlgendus on sama,” ütles Leigri. “Kui Hiiu vald on eksinud, siis eksime meie ka.”
Tõesti, Ojasoo kirjutas koosolekukutses, et “osavallakogu on kuueliikmeline, kusjuures üheks sihtgrupiks on noored vanuses 16–26 aastat, kes valivad endi hulgast ühe noore avalikul koosolekul osavallakogusse”.
Kuidas valida
osavallakogu?
Protseduuriliselt erinesid koosolekud paljuski. Käina ühiskoosolekuks olid korraldajad valmistanud igale grupile eri värvi hääletus­sedelid, millel kolm lahtrit, kuhu panna kirja oma pinge­rida. Nii said näiteks ettevõtjate kandidaate pakkuda ja valida vaid need koosolekul osalejad, kellele olid väljastatud sinised sedelid.
Emmaste ja Pühalepa koosolekud toimusid eri päevadel, aga sarnaselt, pooletunniste intervallidega. Pühalepas valiti enne iga valimist saalist häältelugemiskomisjon, kelle liikmed parasjagu hääletamisel ei osalenud. Hääletajad said oma valiku teha märkme­paberitele, mis lasti tühja valimiskasti. Kärdla ja Kõrges­saare koosolekutel toimus hääletus suuliselt.
Käina koosolekul tekkis kandidaatide ülesseadmisel ka arutelu, kas valla teenistuja võib osavallakogusse kuuluda. Koosolekul osalenud vallasekretär Helen Härmson ütles, et kuigi selle kohta ei ole reglemendis märget, ei ole see hea toon. Samas leiti, et kandideerida võib valla allasutuse töötaja.
Kandidaadiks seatud abivallavanem Tiivi Lipp taandas seepeale oma kodanikeühenduste esindaja kandidatuuri ja seadis üles Anna Lipu. Koosolekul osalejate sõbralikul heakskiidul joonistas Ilmi Aksli pabertahvlil nime Tiivi osavalt Annaks ja koosolek sai jätkuda.
Kui hääletussedelid juba kokku korjatud, tekkis arutelu kodanikeühenduste ja külaseltside teemal. Härmson küsis osalejate käest, kas nende jaoks on vastuvõetav, kui hääletusel osaleb mitu inimest ühest ühingust või saavad hääletusel osaleda ainult esindusõigusega isikud. “Selleks, et pärast ei oleks küsimusi, on vaja selgeks rääkida ja protokollida, mis on teile sobiv ja mis ei ole vastuvõetav,” selgitas Härmson.
Osalejad otsustasid seni antud hääled arvestatuks lugeda. Lisaks otsustasid kaks koosolekul osalenut, kes tulid osalema teise huvigrupi eest, hääletada ka MTÜde volinike valimistel. Neile anti hääletussedelid ja nad said anda oma hääled.
Sama küsimus kerkis üles ka Pühalepas, kus Liisi Mäeumbaed küsis, kas kohal olnud MTÜ liikmetest saab hääletada üks või kaks. Antti Leigri vastas, et see ongi tõlgendamise küsimus. “Valituks saab osutuda üks, see on vähemalt selgelt kirjas,” lisas ta. “Eks ta palju küsimusi jätab, sest täpne valimisreglement puudub,” nentis Leigri.
Pühalepa ettevõtete esindaja valimisel oli Leigri kindel: volinik saab olla ettevõtte juhatuse liige ja kui ettevõtet esindab keegi teine, siis peab ta esitama volikirja.
Vaatamata tõlgendamis­raskustele jäid volikogu esimehed siiski oma viimase ülesande täitmisega üldjoontes rahule. Emmaste valla­volikogu viimane esimees Ülo Kikas märkis, et osavalla­kogude valimised läksid plaani­päraselt, sest kõik esindajad said valitud. “Loodame, et osavaldade loogika hakkab tööle ja esindajad saavad sisulist kaastööd teha,” ütles Kikas.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411