Teisipäev, oktoober 3, 2017
 

Kõpu vahelduv maastik pani orienteerujad proovile

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Hiiumaa orienteerujate klubi korraldas tänavused Eesti meistrivõistlused orienteerumise pikal rajal Kõpu maastikul, mis pani võistlejad tõsiselt pingutama.
Eliitklassis M 21E võistelnud ja võitnud Sander Vaher (32) rääkis, et kõige olulisem on pika raja orienteerumise juures füüsiline pool. “Üldiselt mul “mootor” kestab, aga lihased jäävad valusaks terve tee maastikul joostes,” ütles Vaher.
Kõpus kulges terve rada n-ö maastikul ja oli jooksjate hinnangul suhteliselt raske. Samas kiitis Vaher nii maastikku kui Toivo Saue koostatud kaarti: “Näha, et uue joonisega tehtud kaart, hea põhjaga: kaart oli hea ja rada nauditav – Eestis polegi teist nii suurt platsi ja nii head reljeefi.”
Samas lõputõus Kõpu tuletorni jalamile oli tema sõnul raske: 35 meetrit peaaegu püstloodis mäkke ronimine oli suur katsumus. “Kui oled juba väsinud, siis tõus enam väga hästi ei meeldi,” nentis ta.
Rajal leidus üllatusi
Linnulennul 11 kilomeetri pikkuselt ja 18 kontrollpunktiga rajalt esimesena naasnud Merike Vanjuk hindas enesetunde heaks ja raja mitte eriti raskeks. “Füüsiline vorm oleks võinud parem olla,” ütles Vanjuk, et seekord ta enda jaoks tippvormis ei olnud. Samas teise koha omanik lõpetas temast tervelt 25 minutit hiljem.
Kõpu maastiku uus kaart Vanjukile meeldis: “Saue joonistatud kaardiga saan väga hästi hakkama – rada on küll uus, aga kaardipilt on minule lugemiseks väga hea.”
Meenutagem, et Merike Vanjuk Tartu orienteerumis­klubist Kape alustas oma treeninguid Kärdlas Toivo abikaasa Anu Saue käe all 1986. aastal.
N16 klassis võistelnud Eliise Kesküla, kes saavutas kolmanda koha, ütles, et oli rajalt tulles väga väsinud. Kesküla, kes on ka varem Kõpus orienteerunud, uus rada üllatas: “Tavaliselt tehakse liblikas kahest osast, aga Toivo Saue oli kombineerinud punkte ja selle põnevaks teinud: rajal oli üllatusi.”
“Rada on mitmekesine, mägesidki jagub,” kinnitas rajameister ja kaardi koostaja Toivo Saue ise. On ju tõusumeetreid mere äärest Kõpu tuletorni juurde 65. Ka Korbi mägedes, kus kõrguste vahe 22 meetrit, tegi rada kolm-neli tiiru mäest üles ja alla.
Odavaim arstirohi
M75 klassis esikoha saavutanud Rein Küttim (78) Tallinna orienteerujate klubist Orion ütles, et on alaga tegelenud 60 aastat. Alustas ülikoolis 1957. aastal 18aastase tudengina Erna ja Herbert Abeli juures.
“Igaühel on omad põhjused tegeleda orienteerumisega, aga enamasti on istuva töö kõrvale vaja liikumist,” selgitas advokaadiametit pidanud Küttim.
Orienteerumist nimetas ta intellektuaalseks spordi­alaks, mis ainevahetust “tagant aitab” ja ühtlasi kõige odavamaks arstirohuks. “Sa võid olla kõva jooksja, aga pead ka teadma, kuhu joosta,” ütles ta.
Hea on ka see, et orienteerumine on peresport ja rajale saab minna koos lastega. Tema ise käib kaardiga maastikul aprillist septembrini viis korda nädalas. “Maastikul liikudes näed lilli, loomi, värske õhk: see liikumine on mänguline ja lõbus – see on karske, tervislike harjumustega eluviis.”
Kõpu rada nimetas ta väga tehniliseks ja intelligentseks, kus pole kasu ainuüksi jooksmisest, mõistust peab ka olema. “Annaks Jumal Toivo Sauele tervist, tema rajale tuled rõõmuga,” soovis Küttim.
Aju puhkab
Tallinna orienteerumis­neljapäevakute peakorraldaja Mait Tõnisson seekord ise ei jooksnud, sest põlv vedas alt. See-eest olid tal rajal nii naine kui lapsed.
Tõnisson rääkis, et orienteerujad on üks ühtne seltskond, kes käib võistlustel üle kogu vabariigi. Samas tunnistas ta, et orienteeruja on ka valiv – tahab, et kogu aeg oleks uus maastik, sest sama kaardi järgi joosta pole põnev.
“Kui jooksed viit või kolme kilti kogu aeg ühte rada mööda, siis vasardab peas mõte, et tööl on kehvasti, lapsed ei saa koolis hakkama ja naisega pole ka päris see, aga kui kaardiga ringi ära teed, ei mõtle sa igapäevamuredele: sul pole aega, uurid kaarti ja aju puhkab,” selgitas ta.
Korraldajail tugev tiim
55. Eesti pikaraja meistri­võistluste peakorraldaja ja peakohtunik Eda Tärk rääkis, et tal on väga hea tiim, kes võistlusi korraldada aitab. Lisaks rajameister Toivo Sauele nimetas ta komandant Peedo Pihlamägi suurt panust. Tänusõnu jagus tal ka ITspetsialistile Tarmo Klaarile, Inge Taltsile, Marina Väljasele, Maiu Toome­mäele, Tõnis Saarnakile ja teistelegi – kokku oli abiks 23 vabatahtlikku.
Vabariiklikke meistrivõistlusi pikal rajal korraldasid hiidlased neljandat korda. Varem on sama võistlust peetud 1996. aastal Kõpus, 1999. aastal Õngu-Leemetis ja 2011. aastal taas Kõpus.
Võistlejaid oli tulnud nii Eestist kui Soomest. Noorimad võistlesid 16aastaste vanuseklassis, kuid vanemail võistlejail oli turjal aastaid üle 80.
Välja jagati 29 medalikomplekti 201 orienteeruja vahel.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411