Reede, oktoober 20, 2017
 

Kepikõnd – odavaim moodus tervist parandada

Möödunud nädalal käis Rene Meimer Eesti kepikõnniliidust Kõrgessaares ja Kärdlas õiget kepikõnnitehnikat õpetamas.

Kõrgessaare Valitsemajja oli kogunenud 13 kepikõnnihuvilist, Kärdla põhikooli saali 18, kelle hulgas nii eakaid kui põhikooli õpilasi. End liikumisnõustajaks nimetav Meimer rääkis sissejuhatuseks, et kõik inimesed ei pea sporti tegema, piisab ka tervislikust liikumisest, milleks sobib hästi just kepikõnd.

Meimer ise on spordiga olnud seotud terve elu, tegelenud suusatamise, suusahüpete, kahevõistluse ja triatloniga ning jooksnud üle 50 maratoni. “Aga näete, kuhu nüüd jõudnud olen!” nentis Meimer.
Nõustaja rääkis, et kepikõnd, mis võeti liikumisharrastusena kasutusele 20 aastat tagasi Soomes, sobib kõigile sõltumata sportlikust vormist ja vanusest.

“Näiteks ülekaaluliste inimeste liigestele ei ole jooks hea, aga kepikõnniga saab koormuse kätte küll,” rääkis Meimer ja selgitas, et kui õige koormusega tõugata, saavad suurema ja palju mitmekülgsema koormuse nii õlavöö, käelihased, rindkere, süda kui kopsud.

Veel tõi ta näiteks, et Tallinnas oli tema vanim õpilane üks 92aastane proua, kes ütles, et tema ei jaksa palju korraga kõndida. “Kevadel õpetasin talle tehnika selgeks, suvi läbi liikus ja sügiseks kõndis juba tund aega järjest,” kiitis Meimer.
Ta lisas, et vanematel inimestel on keppidega kõndimine hea ka tasakaalu hoidmiseks, eriti libedaga.

Meimer märkis, et talle on öeldud, et kepikõnd on vanemate naiste harrastus, aga olud on nüüdseks muutunud: “Õnneks mehi liigub ka mehi küll juba täitsa palju.”

Kepikõnd on hea ka selle poolest, et see on suheliselt odav ala, vaja on vaid mugavaid keppe, mis sobiks kõndija pikkusele. “Enamik inimesi liigub liiga pikkade keppidega, sest poes ei osata õige pikkusega keppe soovitada,” selgitas Meimer, et õige kõnnikepi pikkuse saab, kui panna kepi teravik kanna juurde ja hoida kätt küünarliigesest kõverdatult täisnurga all.

Õiged kepid+tehnika

Kõnnikeppidest levinuimad on ühes tükis fiiberkepid, kuid on ka keppe, mille pikkust saab reguleerida. Selliseid saavad kasutada mitu inimest ja neid on ka mugav transportida.
“Kepi pikkus võiks varieeruda ka sõltuvalt pinnasest, kus kõnnite,” soovitas liikumisnõustaja. “Hea on kõndida liivarannas kõva liiva peal veepiiril, kuid seal läheb teravik veidi liiva sisse ja oleks vaja keppi viis sentimeetrit pikemaks teha.”

Kõnnikeppide kummiotsikuid soovitas nõustaja kasutada ainult asfaldil, kuid samas märkis ta et asfaldil ei saa kepiga hästi tõugata. Pigem soovitas ta kõndida maastikul: kuivas männimetsas, terviseradadel või niidetud murul. “Mina üritan kepikõndi siduda just looduses liikumisega – kui vähegi võimalik, liikuge looduses!”

Keppide valikul soovitas ta jälgida, et käepidemed oleks mugavad ja heast pehmest materjalist. Samuti on oluline, et käepideme rihm oleks mugav. Parematel keppidel on teravik kõvasulamist ja ei lähe nii kergelt tömbiks – nii on nendega väga hea kõndida ka talvel jää peal.

Ka jalanõudele võiks tähelepanu pöörata, eriti asfaldil kõndides: kõige parem on käia sportliku jalanõuga, mis on mõeldud just käimiseks ja veidi kumera tallaga, sest kepikõnnitehnikas rullub jalg üle kanna ja päka.
Kõnniretkele tuleks kaasa võtta ka väike seljakotike joogipudeli ja vihmariietusega.

Meimer toonitas, et lisaks varustusele on hea endale selgeks teha ka kepikõnnitehnika. “Kui tõukate, lähete kiiremini edasi ja on lihtsam liikuda,” soovitas ta.
“Õige tehnikaga liikudes õpite ka lõdvestuma,” selgitas ta, et õige tehnika puhul on kaks faasi: tõuge ja lõdvestus. Lihas lõdvestub siis, kui läheb sirgeks, seega peaks käima sirge jalaga üle kanna ning ka käsi sirgeks taha viima. Seda läksid osalejad pärast teoreetilise osa kuulamist ka kohe harjutama.

Kui kaua kõndida?

Aga kui palju siis liikuda? “Tervist saab parandada ainult pika rahuliku liikumisega,” oli Meimeri soovitus. Treenimise eesmärgil võiks kõndida kolm kuni viis korda nädalas ning tund aega korraga. “Kes tunneb, et algul on tund palju, hakake poolest tunnist pihta ja pange iga nädal natuke juurde,” soovitas ta. Tempo aga tuleks valida olenevalt treenitusest. Igal juhul peaks kõndimine panema kergelt higistama, aga samal ajal peaks kõndija suutma ka juttu ajada. “Kui vait jääte, on tempo juba liiga kiire.”

Sarnaseid koolitusi on kepikõnniliit Kepikõnniekspressi nime all korraldamas juba kolmandat aastat ja huvi on päris suur. Nii on Meimer oma õpetustega sõitnud läbi terve Eesti Kihnust Värska ja Narvani. Hiiumaal on sel aastal toimunud juba neli koolitust, kaks neist kevadel Kärdlas ja Käinas.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411