Teisipäev, oktoober 24, 2017
 

Käina kandi pirnipuud – metsikud või mitte?

Lisaks inimese poolt istutatud harilikele pirnipuudele (Pyrus communis) leiduvat Käina ümbruses ka meil looduskaitse all olevat looduslikku metspirnipuud (Pyrus pyraster).

Tema peamine esinemisala jääb Saaremaale, ent leidub ka Lääne-Eesti mandril, Vormsil ja Hiiumaal. Putkastest lõunas, Laheküla maadel ma polegi seni käinud. Sinna hargneb helekiiskav kruusatee, ääristatuna saare-tamme-vahtra segaalleest. On ka hobukastan ja üks õige uhke pooppuu. Viimane on 8 m kõrge puu, kel põhjapoolsem haru küll murdunud ja peagu pool tüve kooreta. Pooppuu tüve läbimõõt ulatub maa­pinnal oma kahe jalani.

Käina lahe poolsed veise­karjamaad näevad välja õige toredalt savannlikud, kus puude võrad alt nagu joonlauaga mõõdetult samal kõrgus­joonel ära söödud.

Vaheldumisi raudrohu valgete või korvõieliste kollaste või jumikalillade niitudega leidub kuuse-männi-tamme-kase metsatukkasid, kadastikku koos punerdavate kobaratega pihladega, palju jagub toomingat. Ka laiuvaid aedõunapuid jääb ette. Paraku pole kogu see ilus maastik inimesele patseerimiseks ette nähtud. Sest veised on trampinud püdela savimaa lõputuks rohtu peitunud aukude rägastikuks, mis nüüd kuivas kivistunult ähvardab vähegi hooletul astumisel kõndija jalad murda.

Kuid mis parata, tuleb kakerdada. Seepärast, et siin kuskil peaks kasvama metspirnipuu. Ja näe, seal mahajäetud silikaathoone taga kadakate-vahtrate-pihlade-türnpuude-kibuvitste seas ta ongi. Tore 6 meetrit kõrge kaheharuline sammasjas puu, tüveläbimõõt enne hargnemist 5 tolli. Silma ja näppude alla jääb kõige kindlam eristustunnus: palju väikseid teravaid astlaid. Lehed on üsna ümarad, kultuur­sortidel pigem piklikud. Vilju aga kahjuks ei paista. Puu on kõrvale ajanud natukese juurevõsusid.

Igatahes väga meeldiv leid, üks eriline pirnipuusammas siin kadastikus. Lähedal silman lisaks kadakas kügelevat paarimeetrist musta leedrit.
Käina õunapuualleel kasvab ka kultuurpirnipuid. Läbi Käina astudes torkab pähe, et tegelikult on nende metspirnipuudega meil siiski kahtlasevõitu lood. Kas tõesti levis see liik kusagilt kaugelt lõunast siia? Hoopis lihtsam ja tõenäosem on kultuurpuudest tagasi metsistuda. Pigem kipun ma just seda varianti uskuma. Ja näe, kohe nagu vastuseks jääb Käina lääneservas Sõpruse tänava ääres ette üks mitmetüveline kümnemeetrine pirnipuu. Ja võta või jäta, astlad on tal täiesti olemas. Siinne isend kubiseb pirnidest. Üsna pirni­kujulised ümarad punnid, kuni pooleteise tolli pikkused. Kultuurpuu kohta liiga pisikesed, ent pole üldsegi “kõvad nagu puit”, nagu õigel metsikul väidetakse olevat. Maitselt hapud, toored ju veel ka, sest algas alles augusti viimane nädal.

Edasi tulevad korter­majade naabruses mõned võibolla ilupuuks istutatud isendid. Nende väikestes viljapunnides on isegi teatud magusust aimata.

Surnuaia juures satun toredale kivikangrul kasvavale puudesalule, kus teiste seas mõned pirnipuud. Kahel väiksel leian astlaid, kõigil teistel aga mitte. Kes on ikkagi kes? Selleks, et asi keerulisem oleks: metspirnipuul peavad alati astlad olema, kuid vahel võib neid ka harilikule pirnipuule jaguda.

Kole keeruline värk…

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411