Teisipäev, september 5, 2017
 

Vallatöötajate arvu plaanitakse vähendada


Harda Roosna | Hiiu Leht
Käina vallavanem Omar Jõpiselg rääkis, et Hiiumaa esindus käis 22. augustil saar­laste ühinemisplaanidega tutvumas. “Saarlased teevad seda asja üsna jõuliselt,” hindas Jõpiselg.
Nii jääb erinevalt Hiiumaa osavaldadest Saaremaa uues ühisvallas igasse praegusesse vallamajja vaid teenus­punkt, kus mingit otsustamist enam ei toimu.
Reeglina on teenindus­punktis kolm töökohta: haldus­juht, sotsiaal­valdkonna inimene ja info­töötaja-sekretär. “Võib-olla endistes suuremates valdades on natuke rohkem töötajaid, näiteks hooldus- ja majanduspersonali,” oletas Jõpiselg.
Saaremaa omavalitsuste ühinemise tegevjuht Alo Heinsalu ütles ERR uudistele, et praegustes valdades koos poliitiliste ametikohtadega on umbes 240 ameti­kohta ja praegu planeeritakse, et uus number saab olema umbes 225 ehk 10 protsenti väiksem.
Saaremaal kavatsetakse üle poolesaja töökoha tuua valdadest Kuressaarde.
Jõpiselg küsis Heinsalult, kas eelarve nii lõhki ei lähe, kuna töökoha linnatoomisega kaasneb ilmselt ka palgatõus tulenevalt valdade ja linna palgaerinevusest. “Heinsalu vastas, et finantsanalüüsini pole veel jõutud,” vahendas Jõpiselg. “Küll rõhutasid staažikad omavalitsusjuhid korduvalt, et ega haldus­reformi eesmärk pole inimesi koondada.”
Hiidlased sammukese ees
“Igal juhul on nad minu meelest ettevalmistustega meist natuke maas ja vähem arvutada jõudnud ning mulle tundub, et meie lahendus on säästlikum,” hindas Jõpiselg.
Põhimõtted, millest tulenevalt ühinemislepingust siinsete ümberkorralduste planeerimisel lähtuti: et
halduskulud ei kasvaks, töökohtade arv väheneks 10–15 protsenti ning tekkiks vaba raha töötajate palkade ühtlustamiseks ja kasvuks.
Osavaldade põhimõte lepiti kokku juba eelmisel aastal toimunud kolmepoolsetel läbirääkimistel, kus osalesid Käina, Emmaste ja Pühalepa vald. Hiiumaa valla osavaldade põhimääruse projekt aga sai valmis äsja. Selle töötasid välja Hiiu ja Käina valla esindused, kuna liitumise vastu olnud Emmaste ja Pühalepa valla esindus läbirääkimistelaua äärde ei tulnud.
Põhimäärusest selgub, et igasse osavalda jääb oma eelarve. Ka on osavalla pädevuste loetelu päris pikk – üheksa nimetust alates piirkonnatasandi arendustegevusest kuni heakorra ja haljastuseni. “Loogika oli selline, et osavalda jäävad kõik pädevused, mida on mõistlik teha kohapeal,” selgitas Jõpiselg.
Esialgse kava järgi jääb umbes kaks kolmandikku töökohti osa­valdadesse alles ja neid kusagile kolida ei kavatseta. Samas rõhutas ta, et projekt on eeltöö uuele volikogule ja uus volikogu saab struktuuri veel kohendada ja teha täpsustusi.
Töötajaid 10 protsenti vähem
Praeguste Hiiumaa omavalitsuste töötajate täpset arvu ei õnnestunud välja selgitada, aga see arv jääb alla 70.
Jõpiselg ütles, et uues Hiiumaa vallas väheneb töötajate arv eelkõige tugi­personali ehk raamatupidamise ja kantselei arvel. Jõpiselg tõi näiteks, et kui praegu on Hiiumaa omavalitsustes 15 raamatupidajat, siis tulevikus saadakse hakkama üheksaga. Ka kantselei töömaht peaks vähenema ja enam pole vaja viit vallasekretäri, vaid piisab ühest, kellele palgatakse appi jurist. Samas seegi vähenemine toimub mitte kohe, vaid aasta jooksul, sest järgmise aasta alguses on vaja kõikide n-ö vanade valdade aastaaru­anded teha veel paralleelselt.
Praeguste plaanide järgi saab Emmaste osavallas olema 7 töökohta, Käina osavallas 9,85, Pühalepa osavallas 6,6, Kärdla osa­vallas 10,3 ja Kõrgessaare osa­vallas 5,2 töökohta – kokku 39 töökohta. Nende sees on näiteks ka osavallavanemate ametikohad, erinevused aga tulenevad sellest, kui palju iga omavalitsus praegu teenuseid sisse ostab ja kui palju ise osutab.
Jõpiselg rõhutas, et jaotus sündis töögruppides, kus osalesid nii poliitikud kui oma ala spetsialistid. “Kokkuvõttes ütlesid näiteks raamatupidajad ja ehitus­spetsialistid ise, kuidas asi tulevikus võiks töötada,” hindas Jõpiselg tulemuse seetõttu eriti väärtuslikuks.
Uue valla ehk n-ö keskvalitsuse tasemele koondub arendustöö, finantsjuhtimine, hariduse juhtimine ja muud ülesaarelised kompetentsid ja sealgi tekkib paar-kolmkümmend töökohta. Ühinemiskomisjoni arvates võiks nende täitmiseks korraldada nii asutusesiseseid kui avalikke konkursse.
Jõpiselg: Millest see matusemeeleolu?
Jõpiselg soovitas valimiste­aegses segaduses mitte mängida nende inimeste tunnetel, à la nüüd pannakse kõik kinni ja kõik koondatakse ära. “No ei ole nii – isegi neil, kelle tööd osavalda alles ei jää, tekkib võimalus kandideerida ja saada tööd nii-öelda suures vallas – head inimesed saavad igal juhul tööd!”
Osa töid saab teha ka kaugtöö korras – ta tõi näiteks, et Käinas või Emmastes asuv raamatupidaja võib teha tööd ühisvalla raamatupidajana.
Jõpiselg ütles, et tema ei mõista, millest üldse see matusemeeleolu: “Mina küll ei näe, et ka allasutuse tasandil oleks paanikaks mingit põhjust.” Tema sõnul on ühinemisel kokku lepitud, et kõik allasutused jätkavad samuti nii järgmisel aastal kui ka pikemas perspektiivis. Ta tõi näiteks hariduse rahastamise, mille kohta on ka haldusreformi seaduses kirjas kinnitus, et omavalitsuste ühinemise järel jätkub see samas mahus.
Samas ei välistatud, et kunagi tehakse ka muudatusi: “On normaalne, kui aasta-kahe või kolme pärast tulevad mingid muutused, aga vähemalt ühinemise käigus neid ei ole plaanitud ja muudatused, kui need tulevad, ei ole tingitud ühinemisest.”
Omar Jõpiselg kinnitas, et nende vallas mingit lahkumis­paanikat pole ega ole kavas kellelegi ka mingeid preemiaid maksta. “Ettevõtetes ei ole küll kombeks struktuurimuutusega kaasnevalt preemiaid maksta,” tõi ta võrdluse.
See, kas ja kui palju lahkuvatele vallajuhtidele koondamis­tasu makstakse, sõltub tema sõnul eelkõige riigi seadustest ja tulevasest volikogust.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411