Teisipäev, september 12, 2017
 

Valla veerandsada sai täis

Harda Roosna | Hiiu Leht
10. septembril möödus 25 aastat valla taasloomisest Kõrges­saares, Kärdla linnaga ühinemise järel Hiiu vallaks muutunud omavalitsuse elueaks jäi 21 aastat. Uut hingamist lubab tekkiv osavalla staatus.
Esialgu taastati iseseisev vald Lauka valla nimega, nagu seda oli kandnud nõukogudeaegne külanõukogu, Kõrgessaare valla nime kandis vald 12. juulist 1993.
Kindlasti on oma roll valla kujundamisel olnud volikogu esimeestel. Selles ametis on töötanud Jaak Tursk, Sirje Garamaga, Agu Kohari, Märt Rannast, Helgi Põllo, Sulev Pihel, Harri Kattel ja Aili Küttim.
Valla eluolu korraldamisel olid paljud ametnikud vallavalitsuses tööl valla algusaegadest kuni Hiiu valla loomiseni. Teiste seas valla­sekretär Ludmilla Träder, kes püstitas omalaadse rekordi – Kõrgessaare vallamajas töötas ta 34 aastat ja viis kuud järjest. Algul Lauka külanõukogu sekretärina, 10. septembrist 1992 aga Kõrges­saare vallasekretärina. Maanõunik Kalle Viin oli järjest samas ametis 20 aastat. Kel huvi, siis vallaga seotud inimeste loetelu on internetis leitav aadressil: http://www.korgessaare.ee
Vallavanematena on taastatud valda juhtinud külanõukogu viimane esimees Jaan Tursk, tema järel Villu Mauer ja siis Jaan Puusepp. Esimesed kaks olid ametis kolm, Puusepp ligi neli aastat. Kõige kauem, aastast 2000 kuni Hiiu valla moodustamiseni 2013. aastal juhtis valda Jaanus Valk.
Ehitusvaldkonnast valda juhtima sattunud Valk ütleb nüüd, et see oli huvitav välja­kutse.
“Esimene pool ajast oli hästi lootusrikas, aga siis tuli Res Publica…,” ütleb Valk, kes ka ise idealismilainel sündinud erakonnaga liitus, kuid hiljem pettunult välja astus.
Valk on Hiiumaa omavalitsuste ühinemisläbirääkimiste laua taga istunud seitse korda. Selles, et saare omavalitsused ühinema peavad, on Valk veendunud 2005. aastast, kui esimest korda peaaegu liitumislepinguni jõuti. “Oleks me siis kokku saanud, oleks meie mured murtud,” ütleb ta veendunult.
Kõrgessaare osavalla kohta ei oska ta veel midagi arvata: “Osavald peab ennast alles tõestama, aga hea on see, et juhtimine on ühine,” ütleb endine vallajuht.
Kalatehase pankroti mõju kestab
Vallaelu kujundaja oli kindlasti ka omaaegne Hiiu Kalur. Andis see kolhoos ju suurimas alevikus paiknenud kala­tööstuses vallarahvale tööd ja leiba ning oli samas ka suurima peavalu põhjustaja, kui 2006. aastal pankrotti läks. Sellest ajast peale on tööotsinguil lahkunud paljud vallaelanikud ning kunagise võimsa tehase lagunevad hooned seisavad keset asulat taas tühjana, loodetavasti uut algust oodates.
“Parimad ajad piirkonnale olid kindlasti Hiiu Kaluri ajad, kus tööstusasula arenes tormiliselt, oli au ka selle arengu kujundamises aktiivselt osaleda,” meenutab Agu Kohari. Hiljem, Hiiumaa tarbijate ühistu juhina, aitas ta kaasa kaasaegse kaupluse ehitamisele Viskoosasse. Kohari rääkis, et ajal, kui ta vallavolikogu töös osales, oli ta üks neist, kes juba 1997. aastal tegi ettepaneku Hiiumaale ühise valla loomiseks. “Valla juubeliaastaks on see ettepanek realiseerumas,” on Kohari arengutega rahul.
Hiiu vallavolikogu liige Artur Valk ütles, et on haldus­reformi protsessis seisnud selle eest, et uues ülehiiumaalises vallas saaks Kõrgessaare vald osavalla staatuse võrdsena Käina, Emmaste ja Pühalepaga.
“Ajalugu on kunagisel Reigi piirkonnal vägev, kultuuri- ja spordisündmuste hulk vallas näitab, et inimestel jätkub energiat ja tahet – arvan, et meie kandi paremad päevad on veel ees,” usub ta.
Koduleht ikka alles
Tänaseni internetis leitav Kõrgessaare valla koduleht kirjutab: “Maa ise on põllu­mehele kehv – paljas liiv ja kruus, kuid just nõnda ta merest tõusis – see esimene lapike Hiiumaad. Siinmail, Ülendi küla lähistel, küttisid ja kalastasid inimesed juba 5000–6000 aastat tagasi. Ja kui Rootsi meresõitjad nägid hommikupoolt merest saart kerkimas, panid nad talle nimeks Dagö. Küllap paistis neile kätte Kõpu mäestik.”
Kunagise Kõrgessaare valla territoorium on suur ja lai ning väga eripalgeline – metsad, sood ja rabad, Kaibaldi liivik, laulvad liivad, rändrahnud, auguga kivid ja Luidja liivarand. Ühel ajahetkel on Kõpu poolsaarele tahetud teha rahvusparki, teisel kaitse­väe laske­polügooni.
Muudatused ja arengud on toimunud ka hariduselus. Lauka kool on põhikoolina püsinud, üsna lühikeseks jäi koos Eesti vabariigiga taastatud Kõrgessaare algkooli ja Kõpu algkooli eluring, uusi arenguid ootab õpilaste nappuse käes kannatav hariduslike erivajadustega laste kool Kõpus.
Sealsamas Kõpus asub ajaloo-, kultuuri- ja turismi­objektina maailmas ainulaadne Kõpu tuletorn, vaatamis­väärsused on ka Tahkuna ja Ristna tuletorn ning Reigi kirik.
Valla (väike)ettevõtlus on arenenud tõusude ja mõõnadega. Lauka külas olid omal ajal pood ja tankla, millest elanikud tänaseni puudust tunnevad, kuid mida vaatamata valitavate valimis­lubadustest pole siiani uuesti avatud. See-eest on tekkinud puhke- ja turismivaldkonna ettevõtteid, hoogsalt arendab puhkemajandust riigimetsa majandamise keskus, kasvatatakse lihaveiseid, saetakse metsa.
Kõrgessaare sadamas ei toimu enam nii suurt kala vastuvõttu ja töötlemist kui varem, kuid ometi tiksub ja areneb see vaikselt nii kohalike kalameeste, väikese tööstusettevõtte kui sadama omaniku koostatud arendus­projektide ja Euroopa Liidu toel.
Ka mets annab tööd ja tulu, kuid kahju on sellest, et suures osas läheb see toorpuiduna kodusaarelt välja.
Jääb üle loota, et Hiiumaa nurk, mille kuulsaks kirjutanud Aino Kallas, Herman Sergo ja Tõnu Õnnepalu, näeb tulevikus paremaid päevi.

Artikli autor tänab Arno Kuuske Kõrgessaare valla lähiajalugu puudutava info jagamise eest.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411