Reede, september 15, 2017
 

Roostes muruniiduk käivitas Viljandimaa väikeettevõtte

erakogu
Eesti ettevõtluskeskkonda peetakse lihtsaks ja ettevõtja­sõbralikuks. Siiski näen, et paljud tegusad inimesed sellesse ei usu: palgatööd peetakse palju mugavamaks ja ette­võtlikkuse laine käib üle maa vaid kriisi ajal, kui midagi muud üle ei jää.
Kuigi üldiselt ongi ettevõtlus­keskkond Eestis soodne, ei usuta, et see keskkond ka nullist alustavat ettevõtjat soosib. Ent olgem realistid, just nullist peavadki enamik inimesi ettevõtluses alustama, niisamuti mina.
Kolm aastat tagasi vajas mu garaažis seisev muruniiduk putitamist. Masin oli sinnamaani hästi teeninud ja oleks seda teinud ka edaspidi, aga värvikiht vajas värskendamist ja rooste hakkas oma osa nõudma. Lähemalt vaadates tundus, et värvimistöö oleks mõistlikum lasta teha oma ala spetsialistil. Suurte metalli­ettevõtete jaoks oli ühe muru­niiduki saatus liiga tühine ja lähipiirkonnas väiksemat teenusepakkujat ei leidunud. Kõhutunne ütles, et ma ei ole oma murega ainuke, mistõttu otsustasin sellise ettevõtte ise asutada.
Võttis aega, et elada üle ühe noore ettevõtte sünnivalud. Leida sobivad ruumid, jõuda õige tooteni, partnerite ja tõhusate müügimeetoditeni. Rohkem kui pool aastat kulus uurimistööle, et leida ja hankida maailmast sobivad seadmed. Sellised, mis eemaldaks kiirelt metallpinnalt värvi, paneks uue ohutult peale ega osutuks samal ajal kulukateks või ebamõistlikult keeruliseks hooldada. Koostööni Kanada partneriga jõudsime alles peale 12kuulisi läbirääkimisi. See oli vaid pool töövõitu, sest sama palju tähelepanu nõudis kogu ettevõtmisele rahastuse leidmine – erinevate toetuste taotlemine, palju aega kulus projektide ja äriplaanide kirjutamiseks.
Kui pisema tootmise käivitamine võib olla odav ettevõtlus­maailmast vaadates, siis omaenda säästudest tehes on see keskmisele inimesele juba suur väljakutse. Projekti üldmaksumus ja kohustusliku omafinantseeringu osa olid alustava ettevõtte jaoks suured. Kui vaba ettevõtluse alustala ehk piiratud vastutuse põhimõte ütleb, et ettevõtja ei riski kogu oma maise varaga, vaid selle varaga, mis ta on ise ettevõtlusesse paigutanud, siis praktikas nägi see välja nii, et peaaegu kõik minu jutud suurpankades algasid ja lõppesid isikliku käendusega, mis sisuliselt tähendabki ju omaenda maise vara pantipanekut.
Kaalusime rahastamiseks erinevaid alternatiive, kuni jõudsime selleni, et meie ette­võtmisesse uskus ja äri­plaani teostumisele aitas kaasa
Citadele pank, mille laenuga katsime projekti omafinantseeringu osa. Sellest piisas äriplaani elluviimiseks ja nüüd võin kinnitada: ka aastal 2017 saab tavaline inimene Eestis, ja ka väljaspool Tartut-Tallinna, justnimelt nullist alustada ja ettevõtjaks hakata. Tõsi, see nõuab palju tahet, tööd, järjekindlust ja ohjeldamatult kõiksugu “sehkendamist”, aga on sellegipoolest võimalik.
Miks mina, mikroettevõtja, seda räägin? Käivitasin oma ettevõtte Viljandis ja läks nii, nagu arvasin, sama teenuse vajajaid on palju. Olles kogu selle tee läbi käinud, võin öelda, et ka väikestel ette­võtetel võib olla jonni ja jõudu luua uus teenus, toode või väärtus. Kui pangad ja sihtasutused rohkem ettevõtjaid usaldaksid, saaks läbi selle igas maakondlikus piirkonnas pakkuda midagi rohkem nii inimestele, kohalikule elule kui majandusele.
Urmas Käärik
RAL-EST OÜ juhatuse liige

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411