Teisipäev, september 19, 2017
 

Meritik rühib vaikselt edasi

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Nii mõnedki ette­võtted on uljalt ja suurelt alustanud ning siis tegevuse lõpetanud, aga õmblusfirma Meritik toimetab Kärdlas ilma suurte tõusude ja mõõnadeta juba 20 aastat: tööd jagub, ehkki püstirikkaks sellega ei saa.
Jaak Hiiemets, kes omandas Tallinna tehnikaülikoolis ehitusinseneri ameti, ütleb, et sai sealt hariduse, mis õpetas ka mõtlema. Hiiumaal restaureerimisosakonna juhatajana töötades sai ta selgeks, et taasiseseisvunud Eestis selle tööga enam edasi minna ei saa. “Segastel aegadel, kui asutused lagunesid ja töökohad kadusid, oli restaureerimine kui ehete riputamine palja ihu peale,” selgitab Hiiemets.
Algus: kaltsuvaibad ja tolmulapid
Tuttavate soomlaste abiga, läbi sekelduste ja seikluste sai Hiiumaale toodud kudumis­masinad, et teha kaltsuvaipasid, mille tegemist sai kiiresti õppida. “Algul tegid naised hoolega tööd, aga siis selgus, et töötu­toetused on suuremad, kui saad tööd tehes palka,” meenutab ta. Ka jõudis Soome majanduskriis ja vaipasid enam ei tellitud.
Uue töö otsinguil siirdus Hiiemets Kesk-Soome, kust sai pakkumise teha heledat värvi tolmulappe. “Esimene partii ära viidud, sain söögiraha nii endale kui kahele õmblejale ja tagasi tulles oli kaasas ka paar kasutatud, aga korralikku õmblusmasinat,” räägib Hiiemets. Veel oli kaasas suusõnaline leping uue, mahukama töö jaoks ja see oli sama hea kui kirjalik. “Soomes peavad ka suu­sõnalised kokkulepped härrasmeeste vahel,” kinnitab ta.
Õmblemiseks oli vaja suuremaid ruume ja nii koliski ta oma õmblejad Kärdlasse KEKi endisesse kontorisse. Soomest aga saadeti neile õmmelda järjest keerulisemaid ja kvaliteetsemaid tooteid. Kui 2005. aastal toodi Hiiumaale ka kanga juurde­lõikusmasin, selgus, et see senistesse ruumidesse ei mahu. Jälle tuli kolida, seekord endise Hiiu Kaluri püünistetsehhi.
“Lõikusmasin vajas pikka ruumi, kuhu mahuks ladestus­laud ja masin ise,” selgitab Meritiki juhataja Tiina Hiiemets. Lõikamistööd jagus vaid kaheksaks aastaks, siis viidi masin Lätti, kuna seal olid palgad madalamad kui Eestis.
Kvaliteet = töötajad + seadmed
Ühed tootmisruumid korda teinud, hakkas Hiiemets remontima praegust tootmis­hoonet Sõnajala tänaval. Nõuab ju kvaliteetne toode ka korralikke tööruume ja -vahendeid. Praegu käib õmblustöö hoone teisel korrusel, samuti triikimine ja toodete kontroll, allkorrusel aga on lukkude-nööpide-niitide ladu ja pakitakse toodang vastavalt tellimustele.
Õmblejate tööruumid on avarad ja valgust piisavalt. Kahel pool ruumi on aknad ja lisaks laevalgustusele on ka kohtvalgustid, mida vajadusel saab kasutada. Hiiemets selgitab, et musta riiet õmmeldes on lisavalgust eriti vaja.
Ka abitööde laudade kõrgus on kohandatud vastavalt õmbleja kasvule. Samuti on kohandatud õmblus­masina abilauda ja sellele tehtud äär, et kangas või toode maha ei libiseks. Pärast tööd aga saab enda ja masinad suruõhuga puhtaks teha.
Tiina Hiiemets rõhutab, et kvaliteetsed masinad on väga olulised. “Maksad korra rohkem, aga näiteks kallim nööbi õmblemise masin teeb ka sõlme kinnituseks ja nööp ei tule eest ära,” selgitab ta.
Korraga kõiki muidugi osta ei jõuaks, seadmed on soetatud ajapikku. Praegu kasutuses olevad õmblusmasinad on kõik uued. Keskmiselt maksab üks 5000 eurot ja näiteks tööstuslik õmblusmasin Pfaff on sama kõva sõna kui autotööstuses Mercedes. Saalis on masinaid kaks korda enam kui töötajaid, sest mõnda masinat lähebki vaja vaid paar korda kuus, teist kord nädalas. Eraldi on olemas ka tikkimisseadmed juhuks, kui keegi tahab vormi peale logo või nime.
Ettevõttes on praegu palgal 15 töötajat. “Kõik nad on meistrid omal alal – oskavad teha erinevaid riideesemeid, mitte ei õmble päev otsa ühte juppi,” kiidab Hiiemets oma töötajaid. “Minu töötajad on koolitatud meistrite tasemele ja neil pole mingi kunst teha ka kitleid, arstide riideid ja töötunkesid.”
Hiiemets meenutab, kuidas enne järjekordse mudeli tellimist lasti teha proovitöö: “Läksin kangast ostma ja küsisin õmblejatelt, palju selleks materjali kulub.” Kui õmbleja oli koguse öelnud, mainis Hiiemets möödaminnes, et toob igaks juhuks topelt koguse. Küsimusele miks? vastas Jaak, et kui üks läheb tuksi, saab uue õmmelda. “Siis pead selle kitli küll ise õmblema,” oli õmbleja vastus.
Sekeldused kvaliteediga
Töörõivaid valmistab Meritik Soome firmale Standa, mis varustab tööriietega suurfirmasid.
Toodangu hea kvaliteediga on korra isegi probleeme olnud. Näiteks võttis Tampere toll tootepaki lahti ja ütles, et need ei ole tööriided, nendega võib minna kirikusse või vastuvõtule.
“No oleks seda teadnud, oleks väheke sodinud,” naljatab Hiiemets. Ja kinnitab, et Hiinast tulnud rõivastega võrreldes on Meritiki tooted kvaliteetsed: hästi õmmeldud, heast materjalist, nägusa lõikega ja kergesti puhastatavad.
Firmas 11 aastat töötanud Tiina Hiiemets räägib, et meister tegeleb vaid õmblejatega ja nii tulebki tal endal igapäevaselt tegeleda nii transpordi, tellijate, koristuse kui muude jooksvate küsimustega.
Tellimus ja lõiked saabuvad ettevõttesse meiliga, seejärel tuuakse kohale materjal ja sama teed läheb valmistoodang. Juba paar aastat on ettevõte püüdnud saada otsetellimusi ka kohalikelt väikefirmadelt, kuid 94 protsenti toodangust müüakse siiski Soome.
Tööriideid valmistatakse vastavalt tellija lõigetele ja töötajate mõõtudele. Pikemale või kogukale inimesele tehakse eraldi lõige või kohendatakse olemasolevat kui võimalik. Tiina Hiiemets tõi näite, et saja pealtnäha ühesuguse toote kohta võib olla isegi paarkümmend erisust.
Nende õmblejate sõrmede all valmivad mütsid, vestid, kostüümid ja isegi ülikonnad. “Need riided on näiteks mõeldud pangatöötajatele,” esitleb ta pintsakut ja pükse, mis näevad välja kui firmakauplusest ostetud. Osa rõivaid on antistaatilised – need on peenest traadist maandusega varustatud kangast tehtud kombinesoonid elektroonikafirmadele.
Palk tükitöö alusel
Materjal on igal tellijal oma ja tavatellimused, mis koosnevad tuhandest esemest, õmmeldakse Meritikis valmis nädala või paariga. Tööd on enamasti parasjagu, aga vahel tulevad ka vahed sisse.
“Jõuaksime ka rohkem, aga nii nagu tihti tellitakse, et kiiresti ja ülisuur kogus, pole me võimelised tootma,” nendib Tiina Hiiemets. “Kui oleks stabiilne tellimus pikemaks ajaks, jõuaksid naised rohkem õmmelda küll.”
Õmblejateks ongi enamasti naised, palk on tükitöö alusel ja miinimumist kõrgem. “Sõltub, kuidas keegi oskab ja kui kiired on ta liigutused,” selgitab Tiina, et tunnitöötasu neil kasutada ei saa, kuna kõik ei suuda ühtemoodi õmmelda. Ka võib ühe toote kallal ametis olla mitu inimest: liimiriiet paneb üks, nööpe õmbleb või trukke lööb teine ja mõne detaili õmbleb veel kolmas.
Tükitöö hinnad on soomlaste poolt ette antud. Õmbluses allahindlust teha ei saa, aga aja kokkuhoiu mõttes võetakse vähemaks näiteks triikimist. Nii ei triigita enam T-särke ja põllesid, sest muidu ei suudeta konkureerida Hiinast tuleva odava toodanguga.
“Need on väikesed asjad, aga annavad kokkuhoidu nii aja- kui energiakasutuses,” selgitab Tiina Hiiemets.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411