Teisipäev, september 12, 2017
 

Mandril algas šaakalijaht

Mõne aasta eest võõrliigina Eestisse ilmunud šaakal on praeguseks Eestimaa pinnal jõudsalt kanda kinnitanud, nii et nende arvukust tuleb piirata.
Šaakalite jahihooaeg algas seekord mullusest kaks kuud varem ehk 1. septembrist ja kestab veebruari lõpuni.
Jahiaja pikendamise tingis vajadus ohjata šaakalite arvu kiiret kasvu ja sellega kaasnevaid kahjustusi. Keskkonna­agentuuri hiljuti avaldatud ulukiseire aruande ja küttimis­soovituste kohaselt on šaakalite arv jõudsalt kasvamas ja levikuala laienemas.
Välimuselt ja suuruselt hundi ja rebase vahepealne šaakal elutseb põhiliselt ranniku­aladel. Alates
2015. aastast on šaakalid mitmel pool rannakarjamaadel ka lambaid murdnud.
Keskkonnaagentuuri juhtiv­spetsialisti Peep Männili sõnul Hiiumaal siiani ühegi šaakali olemasolu tõestatud ei ole. Ta lisas, et kuna šaakal on väikeuluk, võib teda küttida kõikjal ilma kogusepiiranguta.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo jahinduse spetsialist Ivar Marlen lisas, et šaakalile võib pidada nii peibutus-, varitsus-, hiilimis- kui ajujahti, aga ka jahti piirdelippe kasutades
1. septembrist jahiaasta lõpuni ning jahti jahikoeraga 1. novembrist jahiaasta lõpuni.
Keskkonnaagentuuri aasta­raamatu “Mets 2016” andmetel kütiti Eestis 2015. aasta jahihooajal kuus ja mullu 32 isendit.
Esimesed Eesti šaakalid avastati 2013. aastal Matsalust. Praeguseks on Eestis vähemalt 11 šaakali pesa­konda. Enamik neist on hõivanud Läänemaa, kuid leide on olnud ka Peipsi äärest.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411