Teisipäev, september 12, 2017
 

Käina jahiloss hakkab valmima

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Käina jahtkonna liikmetel pole siiani olnud kohta, kus koos käia ja kuhu pärast jahti saaki jagama koguneda – nüüd on see valmimas.
Hiiumaa jahimeeste seltsi (HJS) Käina jahtkonna vanem Jalmar Lige rääkis, et asukohta oma “kodu” ehitamiseks otsisid nad kaua. “Rebasselja oli parim lahendus: Käina lähedal ja keset jahimaid,” ütles Lige. Boonusena oli seal Käina vallal ka vaba maad.
Raha maja ehituseks sai kogutud pikalt, paljud tööd on teinud jahtkonna liikmed ise ja nende sõbrad.
“Ehitusel on igaüks olnud nõu ja jõuga abiks nii, kuidas kellelgi oskusi ja võimalusi,” selgitas Käina jahiseltsi juhatuse liige Jüri Preobraženski, kes maja ajakirjanikule esitles.
Kuigi jahimaja ei ole veel lõplikult valmis, saab juba aimu, mis kuhu tuleb. “Põhi­tööd on tehtud, jäänud on veel nipet-näpet, mida saab ajapikku teha,” lisas Preobraženski.
Ehitud trofeedega
Kahekordsel palkmajal on eesküljel kaks sissepääsu: üks majja ja teine otse jahtkonnavanema kabinetti. Siis ei pea läbi maja trampima, et näiteks jahiluba saada.
Teisest uksest sisse astudes satub siseneja justkui mõne lossi jahisaali. Siin on puust suur koosolekutelaud koos pikkade pinkidega, aga enim köidavad tähelepanu jahitrofeed seintel: sarved ja nahad.
“Siin kõige vägevamaid polegi, sest neid hoiab iga mees oma kodus,” selgitas Preobraženski.
Ja trofeesid on aastaid jahti pidanud meestel ikka nii palju, et koju ära ei mahugi. Nii jagub neid ka jahimajja riputamiseks.
Teise korruse galeriis on riiulid medalite ja karikatega – aastate jooksul on Käina kandi kütid laskevõistlustelt toonud hulgi igat karva medaleid.
Lisaks avarale koosolekute­ruumile on majas ka kööginurk, saun ja valmimas on ka mõned toad, kus saab peatuda. Edaspidi saab siin vastu võtta jahisõpru, kellega Käina jahimehed seotud. Jahituriste selts selles majas majutada ei kavatse, maja on mõeldud vaid omadele ja sõpradele.
Ka on majas maaküte, seega pole talvel muret, et jahilt tulles külma käes peaks kügelema.
Hoone on eriti tihti kasutusel jahihooajal ehk alates oktoobrist. “Nädala­vahetuse hommikuti koguneme jahimaja juurde, et metsa minna,” rääkis Preobraženski. Kui juhtub olema edukas jaht, istuvad jahimehed hiljem jahimajas koos, praevad maksa ja ajavad juttu. Ka oma ja seltsi kokkusaamised ja koosolekud saab siin pika laua taga ära peetud, aga kui jahimehed tahavad tähtpäevi tähistada, siis ka selleks on jahimaja sobiv koht.
Kuna jahi juurde kuulub ka saaklooma töötlemine, on jahimaja kõrval nahastamiskuur, mis valmis juba 2014. aastal. Kuuri on veterinaar-ja toiduamet aktsepteerinud ka ulukite
kogumispunktina, mida igal aastal kontrollitakse. Sinna riputavad kütid jahilt tulles ka lihakehad, mille edasise saatuse otsustab jahil olnud seltskond.
Jaht kui eluviis
Käina jahtkonna vanem Hjalmar Lige rõhutas, et jahimeeste seltsi põhi­tegevuseks on jahimajanduse arendamine selle kõige laiemas tähenduses. Tulu oma tegevusest taotleb selts niivõrd, kui see on vajalik põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
Lige nentis, et jahimeestele määratud riigipoolsed ülesanded on suured ja need täidetakse tõsise tööga.
“Suurim murelaps on praegu paljuräägitud eriolukord, mille tõi kaasa sigade Aafrika katk ja sellega kaasnevad kohustused,” ütles Lige ja nentis, et väljas tuleb käia iga ilmaga ja igal ajal.
Küsimusele, mis siis jahimeest ennast metsa tõmbab või on see ainult kohustus, vastas Preobraženski nii: “Jaht tähendab mulle liikumist, tegelen sellega aktiivselt oktoobrist veebruarini, kui kodus õues muid töid eriti teha pole.” Tema sõnul on eriti huvipakkuv ajujaht põdrale. “Mina ja paljud teisedki pole eriti “verehimulised kütid”, et ainult looma laskmise nimel metsa läheks,” selgitas ta.
Käina jahtkonna nime­kirjas on 56 liiget, neist aktiivseid jahimehi paarkümmend, aga koosolekutel osaleb enamik seltsi liikmetest.
Kogu saart hõlmava Hiiumaa jahimeeste seltsi liikmete arv on pikki aastaid olnud 260 ringis ja seltsi kuulub seitse jahipiirkonda. Käina jahtkond on üks neist.
“Oleme rõõmsad, et nüüd saavad ka Käina jahimehed endale oma katuse pea kohale, sest peavarju neile oli ammu vaja,” oli rahul ka HJS tegevjuht Anu Sarapuu.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411