Teisipäev, september 5, 2017
 

HJS: Linnujahist Hiiumaal

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Augustist algas jahilindude küttimishooaeg. Meedias on kirjeldatud juhtumeid, kus külalisjahimehed lasevad linde arutul hulgal ja jätavad osa haavatuna maha vedelema. Kuidas on lood Hiiumaal?
Kuidas pääsevad jahimehed Hiiumaale linde küttima?
Hiiumaa jahimeeste seltsi (HJS) tegevjuht Anu Sarapuu: Hiiumaale saavad linde küttima tulla nõutavaid jahidokumente omavad isikud, nii Eestist kui välismaalt. Nõusoleku jahimehe tulekuks meie jahipiirkondadesse annab jahipiirkonna juht koostöös HJSi tegevjuhiga. Vastavalt seltsi korrale tohivad külalisjahimehed liikuda ainult neile lubatud jahipiirkonnas, koos seltsi poolt määratud jahisaatjaga. Jahisaatja ülesandeks on külaliste instrueerimine ja saatmine jahil.
HJSs linnujahile tulev jahi­külaline tasub jahipäevade arvestuse alusel vastavalt kehtestatud hinnakirjale. Seega on meie jahipäeval hind. Meie tulu ei ole seotud kütitud lindude arvuga. Olenevalt aastast, ilmastiku­tingimustest, lindude rändest, on igal aastal päevi, kui jahil olev grupp ei taba ühtegi lindu, sest linde lihtsalt ei ole, aga nad maksavad jahil oldud päeva eest.
Kes annab load, kes teeb järelevalvet, milliseid linde ja kui palju lastakse?
AS:Eesti jahimeeste seltsi (EJS) liikmesorganisatsioonina ja tulenevalt sõlmitud haldus­lepingust sellega, on jahi­lubade väljastamise kohustus Hiiumaa jahimeeste seltsil. EJSil halduslepingu alusel riigi nimel jahi­tunnistuste väljastajana ei ole õigust korrektsete dokumentide esitamisel väliskodaniku jahidokumentide väljastamisest keelduda. Jahilinde kütitakse jahiseaduses ja jahieeskirjas sätestatud aegadel ja tingimustel. Jahilindude küttimisel arvulist piirangut seatud ei ole. Jahimees on kohustatud kütitud jahilinnud kandma jahiloale. Tagastatud jahilubade alusel koostab selts igal aastal 1. aprilliks Keskkonnaagentuurile statistilise aruande, kus kajastuvad kõik kütitud linnud. Järelevalvet jahipidamise ja jahidokumentide kohta teeb keskkonnainspektsioon.
Millises jahtkonnas on enim külaliskütte ja kust nad saabusid?
AS: Vastavalt võimalustele võtavad jahikülalisi vastu kõik jahipiirkonnad. Jahi­turism on väga töömahukas ja külaliste arv piiratud. Enamasti suudame vastu võtta aastaid Hiiumaad külastanud püsikliente. Linnujahimehi on Eestist, välisriikidest enim Soomest, Itaaliast, Prantsusmaalt. Kaugeim külaline on olnud Lõuna-Aafrika Vabariigist.
Kas Hiiumaal on seoses linnujahiga olnud ka arusaamatusi?
AS: Jahilindude massilist, sihipäratut küttimist ja muud ebaeetilist tegevust mulle teadaolevalt saarel toime pandud ei ole. Suures osas on jahid sujunud rahulikult. Oleme sõlminud lepinguid maaomanikega, et fikseerida vastastikused jahitingimused. Vastavalt seadusele on maaomanikul õigus enda maal ise väikeulukijahti korraldada. Seda õigust on siiani vähe kasutatud. Linnujahi puhul on olnud mõni telefoni­kõne, kus kurdetakse, et välis­maalased liiguvad metsas ringi või kostavad püssipaugud. Mõistame kohalikke elanikke, keda võõraste ilmumine koduümbrusesse võib segadusse ajada ja häirida. Siis on aidanud asjakohased selgitused ja operatiivsed kokkulepped.
Eesti seaduste vastu on eksinud neli välisjahimeest, keda on keskkonnainspektsioon ka karistanud. Sellised jahimehed on saanud teate, et nad ei ole Hiiumaa jahipiirkondades enam oodatud külalised.
Kui nüüd meedias ilmunud ärevate teadete järel tekib kohalikel elanikel mure metsas liikuvate jahimeeste pärast, siis soovitan helistada telefonil 1313, mis on keskkonnainspektsiooni
lühinumber ja kes teostab ka jahijärelevalvet.
Kas jahiseltsile on linnujaht tulu või kulu?
AS: Avalikkus heidab erineval moel jahindusele ette jahiturismist ja muust jahinduslikust tegevusest teenitavat tulu. Meedias leiab kajastamist pigem jahindusalaste õigusaktide või eetikanormide rikkumine, aga igal medalil on kaks poolt. Tulu teenimata ei suuda ükski organisatsioon eksisteerida. Raha, mis jahindusest teenitakse, on hädavajalik jahindusalaste ülesannete täitmiseks, milleks on näiteks Aafrika seakatkuga seonduvad ülesanded, küttimismahtude täitmine, huntide arvukuse piiramine jne.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411