Reede, september 8, 2017
 

Hiiumaa jahimehed hundilube juurde ei saanud

Keskkonnaamet ja keskkonnaagentuur ei toetanud Hiiumaa jahimeeste soovi saada väljaspool jahihooaega juurde veel üks hundilaskmisluba.
Taotluse, milles küttimissoovi põhjendati sel suvel saarel sagenenud lammaste murdmisega, esitas Hiiumaa jahimeeste selts augusti alguses.
Nii keskkonnaamet kui keskkonnaagentuur on arvamusel, et eriloa väljastamine ei ole piisavalt põhjendatud. Samuti ei ole nende hinnangul leidnud kinnitust väide, et saarel oleks kaks hundipesakonda.
Kuu lõpus seltsile saadetud vastuses märgitakse, et jahi­aasta algusest, 1. märtsist kuni 28. augustini on Hiiumaal fikseeritud huntide ründeid kariloomadele kokku viiel korral, ekspertiisiaktides on kokku tuvastatud 30 lamba hukkumine ja kaheksa lamba vigastamine. “Võrreldes murtud isendite ja juhtumite hulka teiste Eesti maakondadega, on see number tagasihoidlik,” kirjutas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Võrdluseks tuuakse, et Rap­la ja Saare maakonnas on samal ajavahemikul murtud vastavalt 124 ja 136 lammast ning akteeritud kahjustus­juhtumite arv on vastavalt 23 ja 18. Selliste näitajate alusel on nuhtlusisendite küttimiseks eriloa andmine põhjendatud, nenditakse kirjas. Nii andiski keskkonnaamet 27. juulil loa kahe hundi küttimiseks Saare maakonnas ning menetluses on ka Rapla maakonna luba kahe hundi küttimiseks väljaspool jahiaega.
Kompromisse otsides
Amet juhib vastuskirjas tähele­panu, et kõikidesse Hiiumaal hundi murdmiste kohta koostatud ekspertiisiaktidesse on märgitud: karjakasvatajate poolt lammaste kaitseks rakendatud meetmed on olnud huntide rünnakute ärahoidmiseks ebapiisavad. Seetõttu soovitab amet rajada kari­loomade (lammaste) kaitseks ja rünnakute ärahoidmiseks täiendavalt kiskjatõrjeaiad ja/või soetada karjavalvekoerad. Samas viidatakse, et eelpool toodud abinõudega seotud kulutused hüvitatakse poole maksumuse ulatuses.
Hiiumaa jahimeeste seltsi tegevjuht Anu Sarapuu ütles Hiiu Lehele, et kui loomi murtakse, on inimesed loomulikult pahased ja nõuavad, et jahimehed midagi ette võtaksid. Keskkonna üle valvet pidavad ametkonnad on aga arvamusel, et suurkiskjate olemasolu looduses on omaette väärtus, mis paljudes lääneriikides pöördumatult kadunud. “Nende kahe seisukoha vahel tulebki kompromisse teha ja saadud vastus on üks näide sellisest kompromissist,” lausus Sarapuu.
Vastavalt kehtivale jahieeskirjale algab hundijaht Hiiumaal kuu aega varem kui mandril, 1. oktoobrist, mis annab võimaluse alustada huntide arvukuse reguleerimisega varem kui mujal Eestis.
Hiiumaa jahindusnõukogu ettepanek on lasta algaval jahihooajal kuus hunti. “Teadlased ei usu, et saarel on kaks pesakonda, jahimehed on selles veendunud,” lisas tegevjuht.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411