Reede, september 29, 2017
 

Andrus Ansip digimajandusest

Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu eest vastutav asepresident Andrus Ansip rääkis Brüsselis Hiiu Lehele antud intervjuus sellest, mis tavalisel eurooplasel on kasu sellest, et maailm muutub üha enam digitaalsete lahenduste keskseks.

Millised on Euroopa Komisjoni viimasel ajal tehtud olulisemad otsused digitaalvaldkonna arengu korraldamisel?

Andrus Ansip: Tähtsaim otsus, mille mõju inimesed juba tunnevad, on mobiilside rändlustasude kaotamine. Vara on veel kokkuvõtteid teha, kuid esimesed andmed ütlevad, et inimestel, kes viibivad väljaspool koduriiki, on andmeside kasutus kasvanud kolm kuni kuus korda. Suurenenud on ka rändluskõnede maht. Küsitlused kinnitavad, et kaks korda on vähenenud nende inimeste arv, kes väljaspool koduriiki pole kunagi mobiilandmesidet kasutanud. Põhjuseks on olnud hirm kõrge hinna ees. Eurobaromeeter ütleb ka, et inimesed on sellest otsusest päris hästi informeeritud. 71 protsenti inimestest teavad, et mobiilset sidevahendit kasutades saab alates sellest suvest ka Euroopa Liidus reisides maksta koduriigi hinda. Eestlaste hulgas on informeeritus veelgi parem, koguni 81 protsenti.

Sarnaseid teemasid on veelgi, kus eri riikide kodanike vahel digimaailmas vahet tehakse. Kuidas selliste erinevuste silumine õnnestub?

AA: Järgmisest aastast on tulemas veel üks oluline muudatus. Kõik need, kes ajutiselt, olgu siis seoses töölähetusega, puhkusega, õppimisega või muul põhjusel viibivad väljaspool koduriiki ja on koduriigis soetanud digitaalse sisuga tooteid, saavad neid kasutada ka mujal viibides. Nii saavad ka Eesti inimesed, kes viibivad mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, kuulata koduriigis ostetud muusikat, vaadata filme, spordiülekandeid ja tarbida muud digitaalset sisu.

Üks mure, millega tavainimesed kokku puutuvad, on alusetud geoblokeeringud. Paljud on kogenud, et kui tahavad midagi internetist osta, siis teatatakse, et see kaup ei ole nende riigis kättesaadav või ei sobi välja antud krediitkaart. Füüsilises maailmas, kui tahad teises riigis jäätist või vett osta, ei küsita seda, kust sa pärit oled, samuti ei diskrimineerita maksekaardi päritolu alusel. Ostueksperiment ütles aga, et vaid 36 protsenti inimesi suutis teisest riigist tehtud internetiostu lõpule viia. Vabal ühtsel turul ei kõlba selline asi kuhugi. Oleme Komisjonis oma ettepaneku teinud ja usutavasti jõuame koos Euroopa Parlamendi ja Nõukoguga juba lähiajal otsusteni, mis oluliselt avardavad ühtset digiturgu, elavdavad ka Eesti majandust ja on kasulikud igale Eesti inimesele, kes tahab internetist midagi osta.

Internetikiirused muutuvad järjest suuremaks ja edastatavad andmehulgad järjest mahukamaks. Kuidas Euroopa Komisjon siin protsesse kujundab?

AA: Juba on langetatud otsus anda telekomioperaatorite käsutusse 700 megahertsi sagedusala, mis on hädavajalik järgmise põlvkonna, 5G mobiilsidevõrkude kasutuselevõtuks. 700 MHz sagedusala hakkavad kasutama näiteks andmeid vahetavad isesõitvad autod, samuti on see vajalik telemeditsiinis. Eestis ja Soomes seda sagedusala maapealse digitaalse televisiooni jaoks eriti ei kasutata, kuid näiteks Itaalias on see sagedusala ohtralt kasutusel nii teleülekannetes kui ka juhtmevabu mikrofone kasutavates teatrites. Selle sagedusala operaatoritele müümisel on turuväärtus üle 11 miljardi euro. Ent ühtse 5G mõju majandusele on palju suurem. Nii on hea, et oleme suutnud selle Euroopa Liidus kokku leppida. Kui ei suudaks, jääksime maailmamajanduse konkurentsis oluliselt maha.

Kuidas mõjutab Euroopa inimesi andmetöötluse võimsuse kasv, liikumine tehisintellekti poole, kus arvutimõistus andmete põhjal otsuseid teeb?

AA: Hiljuti tegi Komisjon kaks olulist otsust. Üks neist puudutab andmete vaba liikumist, teine küberjulgeolekut. Andmete vaba liikumiseta tehisintellekti projektid Euroopa Liidus kindlasti kiired ja edukad olla ei saa. Andmete vaba liikumine aitab ka väikeettevõtteid ja idufirmasid, lihtsustades uute, innovatiivsete teenuste väljaarendamist ja uutele turgudele sisenemist. Selle otsusega saab andmete vabast liikumisest Euroopa Liidu piires reegel, mille kohaselt ükski liikmesriik ei saa nõuda, et andmeid talletataks või töödeldaks vaid tema territooriumil, piirangud on lubatud ainult julgeolekukaalutlustel.

Ma ei räägi siin isikuandmetest, nendega seonduv on andmekaitse üldmäärusega väga hästi reguleeritud. Andmete vaba liikumise printsiip puudutab eeskätt mittepersonaalseid andmeid.

Kuidas andmete vaba liikumisega Euroopa Liidu riikides praegu lood on?

AA: Euroopa Liidu riikides on 56 erinevat reeglistikku, mis tegelevad andmete sundlokaliseerimisega. Tendents hoida ühes riigis kogutud andmed ühe riigi territooriumil üha süveneb. Kuid inimeste andmetele lisaks on äritegevusega seotud andmed ja ka näiteks masinalt masinale saadetavad andmed. Piirangud takistavad eriti selliseid väikeseid riike nagu Eesti. Neil jääb ligipääs suurtele andmemahtudele piiratuks. Andmemahtude kogumisel ja analüüsimisel on aga võimalik leida hulgaliselt inimtegevuses väga kasulikke mustreid ja seoseid.

Võtame näiteks isikustamata terviseandmed. Kui ühes väikeses riigis põeb mingit haruldast haigust vaid kolm või viis inimest, siis on nende terviseandmetest väga raske mingeid mustreid leida. Kui olemas on aga ligipääs 500 miljoni inimese isikustamata tervise andmete andmebaasile, kus konkreetse inimese ja tema konkreetsete andmete seose tuvastamine on võimatu, siis sellest poole miljardi inimese andmebaasist on võimalik leida oluliselt rohkem selle haruldase haiguse põdejate andmeid. Nende andmete põhjal omakorda võib leida seoseid ja mustreid, mis aitavad kaasa paremate ravivõimaluste leidmisele.

Tehisintellekti puhul on tegemist väga suure andmemahu masintöötlemisega ja masina poolt otsuste tegemisega. Kui on andmemahte, mida analüüsida ja vaba juurdepääs neile, võivad leitavad seosed mõjutada nii majandust kui ka meie kõigi tööd ja palka väga positiivselt. Kui me ei luba selliste andmete liikumist, oleme lõpuks kõik kaotajad.

Analüüs ütleb, et olemasolevate andmepiirangute kaotamisest on Euroopa Liidu majandusel tulu vähemalt 8 miljardi euro eest aastas. Ja see on alles algus. Tulevikumajandus on digimajandus. Andmeid on palju rohkem, nende kogumine, analüüsimine ja seoste leidmine on palju olulisem. Ning see mõjutab meie kõigi elu.

 

Küsis PEEP LILLEMÄGI

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411