Reede, september 15, 2017
 

Abielu muudab ajas nägu

Kui joonistada Hiiumaal abieluranda sõudnud paaride arv graafikuks, on näha, kuidas see ennesõjaaegsest mäest laskudes jõuab Eesti taasiseseisvumisaja sügavasse lohku, et viimastel aastatel õige tasakesi tõusule pöörata.
Hiiu maakonna perekonna­seisutoimingute peaspetsialist Viiu-Marie Fürstenberg võrdles kuuega lõppevate aastate abiellujate arvu 80aastasel perioodil ning just neist numbritest selline üldistus välja joonistub.
Tänavu mais esitati 20 avaldust abiellumiseks kevadel ja suvel, mullu samal ajal laekus 14 abieluavaldust. Seda aga on viis kuni seitse korda vähem kui 1936. aastal, mil paare oli 103.
Fürstenberg oletab, et üks põhjus, miks nii-öelda eelmise Eesti ajal nii palju abielusid sõlmiti, oli arvatavasti see, et väljaspool abielu sündinud lapsed olid isata lapsed isegi siis, kui isa nad perekonnaseisu­asutuses kirjalikult omaks tunnistas. “Seega oli neil seaduslikult vähem õigusi, kui abielust sündinud lastel,” selgitab ta.
Tema oletust kinnitavad ka näiteks 1936. aastal abi­ellunute perekirjad. Kui nende sisusse süveneda, on näha, et tihti oli abiellumise ajal esimene laps peagi sündimas või sõlmiti abielu kiiresti kohe peale lapse sündi. “Riigivõimu vahetumisel selline vahetegemine küll kadus, kuid inimeste teadvusest ilmselt mitte niisama ruttu,” lisab ta.
Palju abielluti ka ENSV algus­aegadel, kuid siis olid paljud saarel abiellunuist mitte kohalikud, vaid hoopis mujalt Nõukogude Liidu aladelt toodud töölised, sõdurid ja teised, keda abielluma mõjutas ka teistsugune kultuuriline taust. Fürstenberg nendib, et samal ajal said juba ka lahutused tavalisemaks.
Tänapäeval ei mõjuta vanemate abielus olemine enam sel määral laste heaolu ega perekonna üldist eluolu.
Fürstenberg nendib, et on asjaajamisi, mis abielus olles on lihtsamad, kuid üldiselt on abielul rohkem traditsiooniline kui praktiline väärtus. “Kuna ühiskonna poolt ei ole ka suurt survet abiellumiseks, ollakse tavaliselt üsna pikalt niisama koos enne, kui abiellu astutakse,” ütleb ta, lisades, et erandeid on muidugi palju. “Inimesed on oma tõekspidamistes ju vabad.”
Armastus vanust ei küsi
Hiiumaal 2016. aastal abiellunud pruutide keskmine vanus oli 34 ja peigmeestel 37 aastat. Noorim naine abiellus 23aastaselt, noorim mees 21aastaselt. Vanim naissoost abielluja oli 53aastane ja vanim meessoost abielluja 50aastane.
23 abielu sõlminud paari puhul oli mees vanem kui naine ning 14 paari puhul oli vastupidi.
Abiellujate väikseim omavaheline vanusevahe oli neli kuud ja suurim 18 aastat. Keskmise paari puhul oli üks abiellujatest teisest kuus aastat vanem.
Fürstenberg ütleb, et ilma konkreetseid arve esitamata võib välja tuua, et n-ö Eesti ajal reeglina ei sõlmitud esimest abielu väga noorelt, vaid juba veidi küpsemana, nii umbes 25.–30. eluaasta vahel.
Oli muidugi ka erandeid, aga mitte silmatorkavalt palju.
Tollal saadi täisealiseks 20aastaselt ning kui abielluda soovis 16–20aastane naine või 18–20aastane mees, oli vaja vanema või eestkostja nõusolekut.
ENSV ajal abielluti üldiselt nooremana kui Eesti vabariigi ajal ja tänapäeval, tihti 20ndate eluaastate algul. “Osalt oli see tingitud ilmselt n-ö vanast ajast kinnistunud arvamusest, et laps peaks sündima abielust, aga ma arvan, et palju mõjutasid inimesi noorena abielluma ka kõikvõimalikud riigi poolt pakutavad noorte ametlike perede soodustused,” räägib Fürstenberg ja toob näiteks, et noorpaar suunati ühte kohta tööle ja nad said kergemini ka korteri.
Praegu kehtiva perekonna­seaduse kohaselt võivad Eestis abielluda täisealised isikud, kuid kohus võib lubada abi­elluda ka vähemalt 15aastaseks saanud isikul.
Korduvabielud kergitavad keskmist
Fürstenberg tõdeb, et abiellujate keskmist vanust mõjutab oluliselt ka see, et mitte kõik ei abiellunud ju esimest korda. Kui tänapäeval abiellutakse mitmendat korda enamasti pigem lahutuse tõttu, siis eelmise sajandi keskpaigas enamasti eelmise abikaasa surma tõttu. “Enne sõda olid põhjuseks enamasti haigused, sõja ajal ja pärast sõda nii haigused, küüditamine kui ka sõttajäämine,” loetleb perekonnaseisuametnik põhjusi.
“Oli üksikuks jäänuid, kes ei abiellunudki enam kunagi, kuid sageli katsuti endale siiski võimalikult ruttu uus kaaslane leida, et oleks lihtsam majapidamise ja lastega hakkama saada,” selgitab Fürstenberg ja lisab, et eriti paistab see olevat nii olnud üksikuks jäänud meeste puhul.
Seega tõuseb abiellujate keskmine iga korduvatesse abieludesse astujate tõttu ja samas erinevad korduva abielu sõlmimise põhjused tänapäevastest põhjustest.
Lahutuste arv
1936. ja 1946. aasta kohta abielude lahutamiste andmed puuduvad, sest sel ajal lahutati abielusid kohtus ja seda perekonnaseisuasutuses aktiga ei vormistatud. “Üldiselt võib öelda, et sel ajal oli abielu lahutamine pigem ebatavaline,” ütleb Viiu-Marie Fürstenberg.
Lahutamised on üsna harvad ka kaasaegsel Hiiumaal: selle aastanumbri sees oli maikuuks esitatud viis, mullu kolm avaldust. Vaadeldava perioodi ehk kuuega lõppevatel aastatel vahemikus 1936–2016 oli rekordaasta 1986 – siis läks Hiiumaal lahku 27 paari.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411