Reede, august 4, 2017
 

Kutsikaid õpetavad hundid käivad lambaid murdmas

Kaja Hiis-Rinne
Hiiumaa talunikud peavad peale aastast pausi jälle huntidele oma karjast “õppematerjali” andma – ilmselt kutsikaid õpetanud hundid on juba murdnud hulga lambaid.
Tänavu on hundid Hiiu maakonnas lambaid murdnud kolmel korral, kokku 23 lammast ja vigastanud on kaheksat. Mullu oli vastav number vaid kolm, aasta varem 124.
Murdmistega sünkroonis on ka keskkonnaagentuuri andmed, et mullu Hiiumaal hundipesakondi ei sündinud ja Hiiumaa jahindusnõukogu info, et sel aastal on saarel fikseeritud kaks hundipesakonda.
Pool karjast murtud
Ööl vastu esmaspäeva murdsid hundid Emmaste valla Kabuna külas 15 lammast ning vigastasid 18 ellujäänud lambast pooli. Lammaste omanik Harri Hiis avastas veretöö esmaspäeval kodu lähedalt karjamaalt, kui läks karja kontrollima.
Hiis rääkis, et lambaid oli hoogsalt rapitud. “Murtud lambaid oli hulga, aga vaid üks oli peaaegu ära söödud,” ütles peremees. Teisest oli söödud tagumised jalad, ülejäänutel vaid kõrid läbi hammustatud.
“Selle põhjal, et söödud oli küllalt palju ja hulga maha murtud, võib oletada, et hunte oli karjas murdmas rohkem kui üks,” ütles Hiis. “Tõenäoliselt õpetavad hundid praegu kutsikaid, sest neil, kes ellu jäid, oli vigastusi peaaegu pooltel.”
Huntidega on Hiis hädas olnud varemgi, nii murdsid hallivatimehed selle aasta kevadel maha seitse lammast ning vigastasid ühte.
Käisid ka Reheseljal
Osa Hiisi lambakarjast on ka teisel karjamaal Reheselja külas. Nii Kabuna kui Reheselja asuvad üsna lähestikku valla lõunatipus.
“Kolmapäeva varahommikul murdsid hundid siingi kõrvalkarjamaal ühe lamba ja teist vigastasid rängalt,” rääkis Hiis. Õnneks jäi tema kari seekord puutumata ja võsa­villemi saagiks langes Niidi talu lammas, teine vaakus pererahva saabudes hinge.
“Karjas oli lambaid viis, nendest üks murti maha ja ühel oli vigastusi sedavõrd, et tuli teha hädatapp,” selgitas Kaarel Niit, kelle lambad olid Reheselja külla viidud suveks maastikku hooldama.
Karjamaa, kus lammas murti, on keset küla ja oletatakse, et keegi ilmselt segas huntide tegevust, et tapatöö vaid kahe lambaga piirdus. “Kella nelja paiku oli kuuldud kahtlasi hääli külas majade vahel,” rääkis Hiis.
Hiis ei osanud veel täpselt öelda, kui suur on huntide tekitatud kahju rahas, kuid suurusjärguks hindas ta paar tuhat eurot. Olid ju kõik murtud loomad täies elujõus uted, kes tooks järglasi viis kuni kuus aastat.
Hiis rääkis, et on samal karjamaal aastaid lambaid karjatanud ja kolme traadiga elektrikarjus peab küll lambad aias, aga ei kaitse sissetungijate eest.
“Nii kergelt ma looma­pidamisest ei loobu ja ilmselt teen aiad kõrgemaks ja tihedamaks,” lubas ta.
Lammaste kaitseks viie traadiga aed
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo jahinduse spetsialist Ivar Marlen ütles, et vähemalt ühel juhul on väga tõenäoline, et kiskjaid oli rohkem kui üks.
“Peame arvestama sellega, et hundid on Hiiumaal ja ilmselt ka jäävad siia,” nentis ta.
Koduloomade kaitseks soovitas ta oluliselt parandada karjaaedade kvaliteeti. Marlen ütles, et ühe, kahe või kolme traadiga umbes poole meetri kõrgused karjaaiad hoiavad küll loomad karjamaal, kuid ei takista kiskjate pääsu karjamaale. Samuti soovitas ta suuremate lambakarjade pidajatel mõelda karjavalvekoerte soetamisele.
Ka tuletas ta meelde, et kiskjatõrjeaedade rajamise ja karjavalvekoerte soetamise kuludest hüvitab riik poole.
“Üldiselt on Hiiumaa looma­pidajad väga tublid olnud ja kiskjatõrjeaedasid on üsna palju rajatud,” lisas Ivar
Marlen. Ta selgitas, et reeglina nendel loomapidajatel, kes rajasid vähemalt viie traadiga ja 120 cm kõrguse karjaaia, enam lambaid murtud pole.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411