Reede, august 11, 2017
 

Kärdlas korraldati väike jõudemonstratsioon rahu nimel

Harda Roosna | Hiiu Leht
Briti ja prantsuse liitlased, Eesti kaitseväelased ja Scouts­pataljon tõid Hiiumaa militaar­muuseumi kümnendaks sünnipäevaks “väikese” kingituse – neli militaarmasinat, mida teisipäeva õhtul esitleti Kärdlas ja kolma­päeval Tahkunas.
Üks militaarmuuseumi eestvedajaid, Ain Tähiste ütles, et väike militaarne jõudemonstratsioon on üks komponent rahva kaitsetahte kasvatamiseks. “Inimesed näevad seda tehnikat nii lähedalt kui võimalik ja näevad, et kui vaja, siis see tehnika liigub ka saarele,” selgitas Tähiste. “Saame siin Kärdlas pisikese paraadikese ära pidada, isegi kui ei ole vabariigi aastapäev, vaid kõigest militaarmuuseumi sünnipäev,” naljatas ta.
Heino Laud, kes kohtus saabuvate soomukitega bussi­jaama juures, ütles, et mäletab veel vene tanke Hiiumaal. Ajal, kui need enam kui 60 aastat tagasi saarele tulid, oli ta veel väike poiss. See, et Eesti kaitsejõudude ja liitlaste sõja­masinad nüüd näitamiseks saarele toodi, talle meeldis.
Natuke liiga palju
“Väga võimas, kuigi mul pole õrna aimugi, miks need siin on,” ütles bussijaama juures sõjamasinate mahalaadimist jälginud Artur. Kuulnud militaarmuuseumi aastapäevast, lubas ta järgmisel päeval kindlasti ka Tahkunasse muuseumi sünnipäevapeole minna.
Noormehed, kes saarel tennise­laagris, tunnistasid, et ka nemad ei tea, miks need masinad Hiiumaale toodi. Kuulnud, millega tegu, ütles üks noormeestest, et kõik see on väga äge, aga natuke liiga palju: “Miks seda kõike vaja on? Kui lihtsalt näitamiseks, siis ma arvan, et on üle pingutatud – kõikide nende asjade kohalevedamine on ju kallis.”
Ain Tähiste argumenti – tahame näidata, et kui vaja, tulevad nad meile saarele appi – noormees aktsepteeris: “See on hea.”
Kolm möödasõitnud jalgratturit ütlesid, et Kärdlas võiks selliseid asju sagedamini toimuda. “Muidu on sihuke vaikus siin,” ütles Margus.
“Mina arvan samamoodi – peaasi, et midagi toimub,” lisas Taniel.
Pulmareis Hiiumaale
Äsja abiellunud Tuukka Toiviainen oli koos abikaasa Minna Lipsaneniga Hiiumaal pulmareisil ja filmisid-pildistasid üles kogu sündmuse. “Hiiumaa on täis isamaalisi inimesi, kes armastavad oma kodumaad, ja Soome sõpru,” niisugune oli nende vastus imestunud küsimusele, miks nad ei võtnud ette pulmareisi Floridasse või mõnele soojale lõunamere saarele.
“Eestlased on meie relvavennad ja tore on vaadata, et eestlased on NATOs, et neil on liitlased ja nad saavad aru, et liitlasi on vaja, sest üksi ei saa hakkama,” tõlkis Urmas Selirand Toiviaineni arvamuse. “Väga hea asi ja väga hea näeb välja,” kiitis ta.
Sündmuse korralduskulude kohta ütles Toiviainen, et Eestis ja Soomes võib ükskõik mille puhul tingida ja kulusid kokku hoida, kuid mitte mingil juhul riigikaitses.
Vallavanema tervitus
Keskväljakul esitles külalisi Hiiumaa militaarmuuseumi eestvedaja Ain Tähiste, kes kutsus kõiki ka muuseumi sünnipäevapeole.
Külalisi tervitas Hiiu vallavanem Reili Rand. “Kui enam kui kuuskümmend aastat tagasi veeresid Hiiumaa teedel nõukogude tankid, mida me ei tervitanud, siis täna saame rõõmuga tervitada meie kaitse­väelasi ja liitlasi, kes selle pika tee on ette võtnud,” ütles vallavanem.
Ta tänas militaarmuuseumi eestvedajaid Ain Tähistet, Mart Mõnistet, Urmas Seliranda ja nende abilisi, kes aastaid vedanud militaarajaloo temaatikat Hiiumaal.
Sünnipäevakingitusena ulatas ta Tähistele publiku aplausi saatel vana rohelise kohvikannu, millesse seatud lilled, sinivalge lillekimbu sai iga militaarmasina meeskond.
Seejärel said meeskondade juhid sõna masinate tutvustamiseks: prantslaste luure­varustusega kergsoomuk Panhard, brittide 25tonnine Warrior, kaitsejõudude jalaväe lahingumasin CV 90, Scoutspataljoni soomuk SISU XA 188 ja suured treilerid, mis soomukid kohale tõid.
“Jah, teekond oli küll pikk, kuid sellist masinat on lihtne juhtida, ka laevale – kõik läks kenasti,” vastas brittide tiimiliige Alice küsimusele, kuidas reis läks ja kas nii suurt veokit nagu treiler, millele mahub soomuk, oli keeruline laevale saada. “Kui aus olla, see oli päris pöörane,” lisas ta.
Ka tema ei arvanud, et tuua neli suurt lahingumasinat kohale ühe väikese muuseumi kõigest kümneaastaseks sünni­päevaks, oleks liig: “See on kohalikele tore võimalus näha, mida meie teeme ning meie näeme, kuidas tegutsevad retkel prantslased ja Eesti kaitseväelased,” lisas Alice.
Laste jaoks seiklus
Sadakond täiskasvanut ja last, kes sõjamasinaid tervitama tulnud, uuris tehnikat huviga ja hetkega olid masinad lapsi täis.
Signe, kelle tütar ja poeg mööda masinaid ronisid ja rõõmuga treileri signaalinööri tõmbasid, nii et terve väljak kajas, tunnistas, et lapsi on masinatelt raske alla saada.
“Tutvumiseks võib neid masinaid küll tuua, sest lastel on põnev – nende maailmapildi ja silmaringi avardamiseks on mõtet neid siia keskväljakule tuua. Neid huvitab, miks see auto nii suur on ja mis selle sees on, nemad ju ei küsi, milleks need päriselt mõeldud on,” ütles Signe. “See on neile põnev, nagu seiklus ja endalgi on põnev.”
“Väga huvitav on ja muidu neid ju ei näe – meeldib,” ütles Pääsukese Lilleäri omanik Piret Põllu, kes samuti oli tulnud lahingumasinaid vaatama. “Ei ole mõttetu kulutus, ikka asja eest ja tehakse ju palju mõttetumaid asju,” oli tema arvamus.
Asjatundjad kiitsid
Vanemseersant Baillete esitles nende luuremasina varustuses olevat tehnikat: ööprille, termokaamerat ja binoklit, millega saab jälgida liikuvaid objekte. Huvilisi oli sealgi palju, kuigi prantslane eriti inglise keelt ei osanud. Talle tuli appi hiidlane Sven Kokkota, kes 90ndate algul kuus aastat Prantsusmaal töötas ja keel sellest ajast suus.
Üks huvilistest, Toompea malevkonna naiskodukaitsja Marju Kiipus selgitas väga asjatundlikult, et seade, mille kaudu ta just ümbritsevat silmitses, on termokaamera. “See on tulevikurelv ja
Kevadtormil meile ka õpetati, et mida me siin kolme-nelja kilomeetri peal valvet peame, kui see fikseerib elusolendi kümne kilomeetri pealt,” rääkis Marju, kes militaarmasinate esitlusele sattus juhuslikult.
Veigo Klee, kes töötanud nii Eesti piirivalves kui kaitse­väes Scoutspataljonis, kuid praeguseks erus, rääkis, et just tema võttis transpordi­ohvitserina vastu soomukid XA 188, mida nüüd Kärdlas esitleti, vanu sõpru tervitas ta nii XA 188 kui CV 90 peal. “Väga mõnus ja ilus ettevõtmine, et inimesed näeks, missugused masinad meil Eestis kaitsejõududel on,” ütles Klee, kes praegu on Kaitseliidu liige.
Arnold-Aare Kivisikk, kes olnud ka militaarmuuseumi sünni juures, ütles, et seni on ta selliseid masinaid näinud läbi teleekraani ja fotodel ajalehes, nüüd oli väga vahva neid Hiiumaal näha ja oma käega katsuda: “Viimase peal üritus – au härra Tähistele!”

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411