Teisipäev, august 22, 2017
 

Ideekorjele laekus 230 tähelepanekut

Seda, kui paljud sõnastasid saareelu probleeme, küsitluse korraldajad ei tea, kuid saak – 230 probleemisõnastust on päris korralik.
MTÜ Ühine Hiiumaa tegi juunis-juulis sotsiaalmeedias üleskutse kõikidele hiidlastele ja Hiiumaa sõpradele, paludes nimetada viis oma piirkonna ja kogu saare probleemi, millega lähiaastatel tuleks kindlasti tegeleda.
Kokku laekus üle 230 tähele­paneku, mis üldjoontes mahuvad kaheksa põhi­teema alla: ettevõtlus, inimesed, juhtimine, kuvand, keskkond, avaliku ruumi planeerimine, taristud ja heakord ning ühendused.
Laekunud tähelepanekutest koostasid Tuuli Tammla ja Maria Ruubas kokkuvõtte, milles toodi välja probleemi kirjeldus teemade kaupa, mõnel puhul ka vastajate pakutud lahendused.
Peateemaks ettevõtlus
Küsitluse korraldanud MTÜ Ühine Hiiumaa juhataja Margit Kagadze ütles, et kõige populaarsem teema oli ettevõtlus. Nii juhtisid vastajad tähelepanu, et saarel ei ole piisavalt töökohti ja samal ajal napib ka kvalifitseeritud tööjõudu.
Paljud vastajad on ülehiiumaalise probleemina välja toonud töökohtade vähesuse ja palganumbrid, mis ei ole konkurentsivõimelised.
Leiti, et saarel tuleks luua kvalifitseeritud, kõrgepalgalisi töökohti, mis suurendaksid kohalikku tulubaasi.
Ka leiti, et omakapitalil või n-ö nullist üles töötades alustaval ettevõtjal on keeruline olla konkurentsivõimeline, sest suur osa ettevõtjaist toimetab toetuste ja projekti­rahade toel.
Juhiti tähelepanu, et saare ettevõtlusel on objektiivsed piirangud, nagu näiteks maksujõulise tarbijaskonna kaugus, kohapealne väike turg jt ning neid tuleks leevendada. Sooviti ka maksuerisusi alustavale ettevõtjale.Veel märgiti, et Hiiumaal on tööjõupuudus ja samal ajal on huvilisi, kes oleks saarele tulemas, kuid neil pole elukohta. Üüriturg saarel praktiliselt puudub ja noortele peredele ei ole elamist pakkuda.
Vaja mõtteviisi muutust
Ette heidetakse kiire, stabiilse, kindla ja taskukohase transpordi puudumist mandriga. Samuti seda, et puudub saartevahelist koostööd ja ühtse majandusruumi teket soosiv stabiilne aastaringne praamiühendus Hiiumaa ja Saaremaa vahel. Vastajad leiavad, et turundades Lääne-Eesti saari ühiselt, võidaksid sellest kõik osapooled.
Probleemina märgitakse hiidlaste üldist pessimismi, negatiivsust, apaatsust, vähest aktiivsust, nõrka ühtekuuluvustunnet ja pidevat vastandamist. Leitakse, et seda mõtteviisi tuleks muuta.
Ka arvatakse, et inimesed tunnevad vähe huvi vallaelu korraldamise vastu ega võta kaasvastutust kodusaare arendamisel.
Muret tuntakse hariduse kvaliteedi pärast – kas saarelt saab ikka konkurentsivõimelise hariduse? Puudust tuntakse innovatsioonist nii gümnaasiumis kui ka kutse­koolis.
Veel on märgitud, et sotsiaal­teenused on maa­konnas ebaühtlaselt jaotunud, eriarstiabi ei ole piisavalt kättesaadav ja maapiirkondades on probleemiks pikad vahemaad arstile ja apteeki.
Peamiselt Kärdla avalikust ruumist rääkides märgiti, et keskväljak pole piisavalt atraktiivne ning puudub selle loogiline üleminek sadamapiirkonnaks. Ka on rannaga puutuv linnaruum välja ehitamata.
Leiti, et oluliselt enam tuleks investeerida taristusse: teed, elamud, tänavavalgustus, vee- ja kanalisatsioon jms ning hoida saar puhtana.
Kagadze ütles, et esimese korra kohta võib vastuste arvuga, 230 rahule jääda. “Vaatamata lühikesele ajavahemikule ja suvisele ajale, leidsid paljud hiidlased ja Hiiumaa sõbrad aega, et oma mõtted teele saata,” ütles ta. Ta avaldas lootust, et sellised küsitlused saavad järjest tavalisemaks ning ehk võiks see ära hoida inimeste võõrdumise poliitikast.
“Saime tagasisidet sellest, kuidas hiidlased näevad ennast, kuidas suhtuvad valitsemisse ja suvehiidlastesse,” sõnastas ta esmase kasu, mis ideekorjest tõusis.
Ees ootavate valimiste kohta arvas ta, et pole vaja olukorda, kus kandidaadid püüavad üksteist ideedega üle trumbata, pigem võiks huvituda inimeste arvamustest ja ootustest. “Oleks hea, kui kandideerijad leiaks meie ideekorjest teemasid, mis neid kõnetavad, probleeme, mille lahendamise nimel võiks teha tööd ja koostööd,” soovis Kagadze.
“Väga kurb on, kui paljud asjad jäävad just vastandumise ja koostöö puudumise tõttu tegemata, samas inimeste arvamuste ja ootustega tasub arvestada. Poliitikutel tuleks mõelda sellele, et jutt kaasamisest ja kuulamisest ei jääks vaid retoorikaks,” ütles Margit Kagadze ideekorjet kokku võttes.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411