Reede, august 4, 2017
 

Arendustöö juhtimine Läänemaale?

Harda Roosna
Hiiumaa valdade vaidlus selle üle, kas asutada sihtasutus senise maakondliku arenduskeskuse ülesannete ülevõtmiseks, võib lõppeda sellega, et maakonna arendus­töö juhtimine võib liikuda Läänemaale.
Kuna maavalitsuste tegevus lõpetatakse järgmise aasta 1. jaanuarist, jagatakse maavalitsuste ülesanded olemasolevate riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste vahel.
Muutus ootab ees ka maavalitsuse asutatud sihtasutusi, nagu SA Tuuru, mis täitis ka maakondliku arenduskeskuse ülesandeid. Nende asutajaõigused on kavas üle anda riigilt omavalitsustele.
“Oleme võtnud eesmärgiks, et aasta lõpuks väljub riik asutajaõiguste teostamisest kõigis maakondlikes arenduskeskustes,” kinnitas Hiiumaa visiidil käinud riigihalduse minister Jaak Aab.
Kui näiteks Lääne- ja Saare­maal on kohalikud omavalitsused juba uue sihtasutuse asutanud või asutamas, siis Hiiumaal asi toppab.
Ühineda otsustanud Käina vald ja Hiiu vald on juba avaldanud valmisolekut uus sihtasutus luua. “Põhimõttelised otsused on mõlema omavalitsuse volikogud teinud, jäänud on teha veel üht-teist, nii et ma loodan, et uus sihtasutus asutamata ei jää, aga lõplik otsus on muidugi omavalitsuste teha,” ütles Käina vallavanem Omar Jõpiselg.
Teised vallad oma seisukohta veel kujundanud ei ole. Sundliitmise riigikohtus vaidlustanud Emmaste vallavolikogu otsustas juunikuisel istungil teema majandus- ja eelarvekomisjoni suunata. Pühalepa volikogu pole teemat üldse päevakorda võtnud.
Ühineda otsustanud Käina vald ja Hiiu vald on juba avaldanud valmisolekut uus sihtasutus luua, teised seisukohta kujundanud ei ole.
Sundliitmise riigikohtus vaidlustanud Emmaste vallavolikogu otsustas juunikuisel istungil teema majandus- ja eelarvekomisjoni suunata.
Pühalepa volikogu pole teemat üldse päevakorda võtnud.
See, et omavalitsused ei ole Tuuru küsimuses ühel meelel, selgub ka Hiiumaa omavalitsusliidu protokollidest. Nii nenditi märtsikuisel koosolekul, et kui tulevikus on maakonnas üks omavalitsus, siis tegeleb ju selle arendus­osakond kogu maakonna arenguga. Milleks siis veel arenduskeskust vaja?
Majandusministeeriumi seisu­koht aga on, et maakondlik arendustegevus peaks siiski toimuma arenduskeskuse, mitte omavalitsuse arengu­osakonna kaudu. Ka on sihtasutuse kaudu lihtsam ja tõhusam tuua maakonda raha väljaspoolt, viitas Aab.
Samamoodi on näiteks erinevate Ettevõtluse arendamise sihtasutuse programmide raha jaotamine arenguosakonna kaudu kiirem ja laia­põhjalisem, kuna kaasatud on ka kolmanda sektori esindajad. Arenguosakond aga tähendaks, et otsused käivad läbi volikogu ja see on aeganõudev. Plussina nähti veel ettevõtjate nõustamist, millega keskus samuti tegeleb.
Arendustöö juhtimine Läänemaale?
Seadus on sihtasutuste ümber­kujundamisel ette näinud üsna kitsad raamid. Nii ei lähe asutajaõigused üle sihtasutuse õigusjärglasele ning sihtasutus võib teise sihtasutusega ainult ühineda. “Seega, selleks, et riigi asutatud sihtasutus saaks oma tegevuse, inimesed ja varad üle anda omavalitsustele, peavad omavalitsused asutama ise uue sihtasutuse ja nägema põhikirjas ette ühinemise võimaluse,” seisab minister Aabi saadetud kirjas.
Seejärel saab riigi sihtasutus, kus asutajaõiguste teostaja on maavalitsus, omavalitsuste poolt asutatud sihtasutusega ühineda. Ühendatav sihtasutus aga loetakse lõppenuks.
Maakondades, kus oma­valitsuste poolt loodav sihtasutus ülesandeid üle ei võta, antakse need üle mõne naaber­maakonna maakondlikule arenduskeskusele. Hiiumaa puhul tähendaks see tõenäoliselt Läänemaad ning saarele selle arenduskeskuse filiaali loomist.
“Sel juhul osutaks Läänemaa meile teenust, nii hästi või halvasti, kui oskavad,” nentis Omar Jõpiselg.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411