Teisipäev, juuli 11, 2017
 

Muuseumi rännakud koduotsinguil

Helja Kaptein
Poolesaja aasta vanune Hiiumaa muuseum on pikki aastaid omale pinda otsinud, nii edutult kui edukalt ja nii paiknevadki muuseumi varad laiali üle saare.
Muuseumi esimesele juubelile pühendatud ringsõidul näitas SA Hiiumaa Muuseumid teadusdirektor Helgi Põllo kohti, mis muuseumile uute ruumide otsinguil ette jäid ja jagas mõtteid, mida toona mõlgutati.
Kosilasi üle saare
Juba 70ndatel sai selgeks, et Kassari muuseumimaja on kogude jaoks väike. Enne kui muuseum Kärdlasse Pikka majja kolis, oli palju seiklusi. Muuseumirahvas on alalist asupaika otsides rännanud mööda saart ning igale leitud paigale ka kohe käed külge pannud ja midagi ära teinud. Eriti põhjalik oli Reigi vana pastoraadimaja korrastamine, mis kestis lausa kaheksa aastat. Paraku tagastati maja Eesti taasiseseisvumise muutuste tuules, nagu nipsti!, endisele omanikule ehk kogudusele. Praegu ei toimu Reigi pastoraadis midagi, ehitustegevuski on seiskunud, aga kunagi oli see maja selle piirkonna vaimsuse kants.
Põllo luges oma märkmetest, et 1984. aastal langetati otsus, et katust hakkavad ehitama Sõpruse kolhoosi ehitajad. Katus sai peale 6. juulil ja suurel hoogtöö­päevakul loodetava uue muuseumi­hoone juures osales palju vabatahtlikke. Ühis­tegemisi oli veelgi: lammutati hoonesse sobimatud seinad ja ahjud ning hakati restaureerima aknaid-uksi. Mais 1987 olid taas pastoraadis koristustööd Hiiumaa koduloomuuseumi
20. aastapäeva tähistamiseks. 1992. aastal tehti maja ette veranda ja tagakülge piiretega rõdu.
“Tegime palju tööd ja siis jäime kõigest ilma,” nentis Põllo. “Projekteerid, taotled rahasid, teed kild-killu haaval hoogtööpäevadel korda ja siis tagastatakse hoone endistele omanikele.”
Jälle algas kõik otsast peale. Muuseumi kogud aina täienesid, neid oli rohkem ja tingimused varade hoidmiseks kehvapoolsed. Pakuti välja ka Puski kooli ja preestrimaja, kuid sellest pakkumisest muuseum loobus. “Puskil polnud juba tollal ei inimesi ega liiklust, seega oleks muuseum olnud “lukustatud” metsa,” tõdes Põllo.
Kui otsiti ruume püsi­näituse jaoks ja ka esemete hoidmiseks, jäi muu hulgas silma Kärdlas Vabaduse tänava otsas asuv kalevi­vabriku tall, mis praegu ootab lammutamist. Seda maja muuseum omale ei saanud, sama teed läks ka kõrvalasuva elektrijaama maja. “Hind oli nii kõrge, et kuidagi ei hakanud ühe riigiasutuse hammas teise riigiasutuse vara külge,” selgitas Põllo.
Nii käidi otsinguil läbi hulk maju enne kui jõuti Vabrikuväljak 8 asuva Pika majani.
Üht- teist väärtuslikku olemas
Muuseumi valduses on olnud ka Paul Kammi maja Kärdlas, mis praegu on eraomand.
Mihkli talumuuseumi sai muuseum oma valdustesse 1988. aastal ja läbirääkimiste teel. 1992. aastal pandi hoonetele ajutised katused, et majad ei laguneks.
“See oli entusiastlik aeg, sest Eesti taasiseseisvumine andis lootust, et talu­muuseum saab elu sisse tänu selle kõrvale elama kolivale perele, aga kahjuks tagastati kõik ümbrus­konna maad nende kunagistele omanikele,” meenutas Põllo.
Reigis asuv karjamõis kanti 1989. aastal Lauka külanõukogu bilansist muuseumi bilanssi. Muuseum pidi tegema lepingu restaureerimisvalitsusega, kes kavatses siia luua restaureerimiskeskuse. Selles majas töötas Reigi kõrgem algkool aastast 1920. Nüüdseks on maja müüdud eraomandusse.
Kroogi talu Emmaste vallas tuli muuseumile päranduse teel. See maja pole küll kohane suurte gruppide külastuseks, kuid omamoodi huvitav, sest täies ilus on säilinud on tüüpiline 30ndate aastate meremehekodu, mis ootab korrastamist.
1950–1960ndatel muretsesid muuseumirahvas ja kultuuritegelased Käinas asuva Rudolf Tobiase kehvas seisus kodumaja pärast. Käis võitlus selle eest, et Tobiase maja püsiks ja 1973. aastal sai sellest üks muuseumi filiaale. Tobiase ajast polnud aga sisustusest eriti midagi säilinud, nii tuli hakata kildhaaval koguma ja taastama.
“Tekkis vabaõhu­kompleks, mis natuke meenutab kunagisi aegu,” rääkis Põllo ja märkis, et tuuleveski pastoraadimaja õuel on pärit Ole külast ja ait Rootsikülast. Pukktuulik on palju rännanud, 1986. aastal toodi see Ole külast Hagaste külla ning 2003. aastal Hagastest Selja külla.
“Selgub, et Hiiumaal on kinnisvara nagu teistel vallasvara: käib inimestega kaasas,” kommenteeris Põllo.
Huvitegevusest muuseumiks
1904. aastal ehitatud Mänspe koolimajja tuli 1953. aastal juhatajaks noor õpetaja Volli Mäeumbaed, kes juba järgmisel aastal pani käima suure koduuurimistöö. Olles siin koolijuhataja 1961. aastani, loodi tema eest­vedamisel koolis suur kodu­looline kogu, millest sai alguse Hiiumaa koduloomuuseum.
Mäeumbaed jõudis selle kollektsiooniga minna edasi Leisu kooli.
Ligi 3000 eset Mänspe, Leisu ja teistest koolidest, kus koduuurimist oli virgutatud, saigi muuseumi aluseksponaatideks Kassaris. Praeguseks on SA Hiiumaa Muuseumid kogus üle
32 000 eseme, mille teadusliku läbitöötamise, säilitamise ja eksponeerimisega tegeleb igapäevaselt mitu spetsialisti.
Ringreisi lõpus viisid Hiiumaa muuseumi radadel matkajad lilled ja küünlad muuseumi asutaja Volli Mäeumbaia hauale Käina kalmuaias.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411