Reede, juuli 21, 2017
 

Kärbesõie jahil läbi Loja 1.

Tapio Vares
Kui kevadel on huvitav Hiiumaa harvades salumetsades igasugu saluliblede otsingul käia, siis varasuvi toob orhideedeaja.
Tegelikult on Hiiumaa loodus käpaliste poolest viimaste aastakümnete jooksul kõvasti vaesunud. Eeskätt just niiduliikide osas. Kaovad jumalakäpad ja tegelikult on haruldasemaks muutunud isegi hall käpp. Vaadates levikukaarte, peaks näiteks Tubala-Nõmba-Loja kant olema koduks sellistele liikidele nagu jumalakäpp ja kärbesõis. Aga kas neid siin enam üldse alles on? Vähemalt Nõmbal küll vist enam mitte.

Huvitav koht on Nõmba naaber­küla Loja. Pikk kõrge lubjaklibune seljandik, kus veel on säilinud palju avamaastikku. Ent kunagised lille­rikkad puisniidud on sealtki kadunud.
Ühel juunilõpu õhtupoolikul võtan jalge alla kahte küla ühendava vana paariverstase otsetee. Lojale jõudnud, avaneb täitsa teistmoodi pilt. Sest siin vohavad klibustel kraavipervedel üha aina harilikud härgheinad. See liik on kõikjal Eestis tavaline, kuid Hiiumaal leidub teda vaid mõnes paigas. Ju võib rääkida areaali piirist, mis kulgeb Soome lõunarannikul ja, muide, Ojamaal puuduvat ta sootuks. Harilik härghein on silmapaistev üheaastane poolparasiitne taim. Ladva kõrglehed on värvunud lillaks, neile kontrasteeruvad kollased õieribad. Vanasti olid harilikud härgheinad koos madalate mustjuurtega Hiiumaa puisniitudele üpris iseloomulikud.
Nagu mujalgi, on ka siin ilusaimad teeservade tugevama inimmõjuga niiduääred. Hõredam kamar võimaldab kirendada igasugu lubjalembestel lilledel. On kuldkanni ja angerpisti, koldrohtu, kollendvat seahernest, tumesiniste õitega imikaid, põisrohtude valget õiepitsi ja lubikat ja nii edasi.
Jõuan sarapikumäele. Siinsetel niiskematel osadel vohab ennastunustav angervaksapadrik. Kus angervaks võimust võtnud, ei seal maksa midagi muud lootagi. Siiski, haisvate lehtedega sealõuarohtusid on ka.
Aga kus on siis vara­suve niiduehted käpalised? Ennem metsatee servas ööviiuleid natuke oli. Too on samahästi ka metsalill, mistõttu tunneb Hiiumaal end jätkuvalt üsna hästi. Lisaks jagus teepervedele ka üli­tavalist suurt käopõlle. Nüüd siin näen lõpuks halle käppi. Kõigepealt ühel teepervel­ kaks õisiku­vart, siis teisel kolm. Ja kogu lugu. Hall käpp armastab korra­päraselt niidetavat rohumaad. Kui koduaias taimed niitmisel alles jätta, sigineb neid seemneist tasapisi aina rohkem ja rohkem. Niitmata heinamaadelt nad aga kaovad.
Tjah, ei pakkunud Loja mulle seda loodetud orhideepidu. Läbi on need ajad, kus kõikjal käpad rõõmsalt kirendasid. Nüüd on paljude käpaliste pelgupaigaks jäänud lisaks maanteekraavidele eeskätt sood.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411