Reede, juuli 21, 2017
 

Euroopa ja Ameerika suhted tähtsamad kui eales varem

Peep Lillemägi | Hiiu Leht
Ameerika Ühend­riikide pealinnas Washingtonis on juulis palav ja niiske. Õhtupoolikuks kattub taevas tumedate pilvedega ja Virginia poolt linna kohale jõudnud äikesehoog toob endaga välgusähvatused ja kõuekärgatused, kuid vihma langeb vaid mõni piisk ja kuumusele see leevendust ei paku.
Kontorites ja nõupidamisruumides huugavad konditsioneerid täisvõimsusel ja kui istekoha valikuga eksida, on külmetus kindel. Uudiseid jälgides tundub, et külm tuul puhub ka USA ja Euroopa suhetes. Seda, millised need suhted tegelikult on, arutasid Põhja-Atlandi mõlemalt kaldalt saabunud inimesed Washingtonis toimunud trans­atlantilisel koostöönädalal.
President Donald Trump on Valges majas valitsenud pool aastat, kuid paljudele tundub see terve igavikuna. Ettearvamatus, mis presidendi otsuseid saadab, ei ole taandunud, vaid pigem süvenenud. Vabakaubanduse üle peetud läbirääkimiste katkemine, loobumine Pariisi­ kliima­leppest ja jõulised sise­poliitilised avangud, mis paljud senised standardid ümber sõnastavad, loovad tuleviku suhtes ebakindlust. Samal ajal hukkuvad Lähis-Ida konfliktis sajad tuhanded ja miljonid põgenevad, Vene­maa ähvardused naabrite suunal on jõudnud tegudeni, ja Euroopa Liit on silmitsi brittide lahkumise üle peetavate läbi­rääkimistega.
Briti Rahvusvaheliste Suhete instituudi direktor Robin Niblett märgib, et kui populismi suudetakse ohjeldada ja inimesed teevad otsuseid lähtuvalt ratsionaalsetest valikutest, mitte valeuudiste põhjal, on atlandiüleste suhete paranemise võimalused lähiaastatel olemas. Samal ajal tuleb tagada, et nii NATO kui Euroopa Liit jääksid tugisammasteks, mis neid suhteid kindlustavad ja hoiavad. Maailma­poliitikas üha tõusva Hiina ja agressiivse Vene­maaga seotud riskide ohjamine on omaette küsimus.
Euroopa Liberaalide juhi valimistel Siim Kallast­ edestanud hollandlane Hans van Baalen­ ütleb, et Euroopa peab mõistma vajadust paljude asjadega ise hakkama saada. Kaitsekulutuste tõstmine Euroopa riikides on üks võimalusi. Seda, kuidas Eesti NATO seatud kulutuste eesmärgiga hakkama saab, nimetati aruteludel korduvalt ja kuigi ei saa unustada Eesti­ suurust, rahvaarvu ning asukohta maailmakaardil, oli tunnustust kuulda meeldiv. Samas väljendas van Baalen veendumust, et radikaalse islamismi tõus on asi, millega pikemas perspektiivis toime tullakse ja islami õpetusel põhinevate riikide toetamine probleemide lahendamisel on väga tähtis.
Norfolki ülikooli professor Simon Serfaty leiab, et atlandi­üleste suhete peamine väljakutse praegu on viimaste aastakümnetega leitud kursi hoidmine. “Harjumus sõltuda julgeolekuküsimustes tugevamast partnerist, ei lõppenud Euroopas Nõukogude Liidu kadumisega,” kirjutab ta memos, mida kohtumisel osalejatele jagati. Samas viitab ta lord Ismay kuulsaks saanud lausele, et atlandi­ülene koostöö põhineb kolmel postulaadil: hoida venelased väljas, ameeriklased sees ja sakslased madalal. Kuigi külm sõda on möödas, ei ole asjad palju muutunud. Venemaa tuleks hoida eemal, ameeriklaste kohalolek on vajalik ja koos nüüdseks tervikuna vaba ja taasühinenud Saksamaaga tuleb Euroopa Liit tugevamaks muuta.
Euroopa Liidu ja Ühend­riikide kiduma hakanud kaubandus­suhetest rääkides nimetati korduvalt võimalust suhelda otse osariikide kuberneride ja sealsete ettevõtjatega, kes president Trumpi isolatsionismihoiakut sugugi heaks ei kiida. Hiinlased olevat selliste kontaktide loomisel ja tehinguteni jõudmisel vägagi osavad . Küllap tasub ka Eesti ettevõtjatel sellest soovitusest võimalusi otsida.
Niisiis: lootus, et kahel pool Atlandi ookeani saadakse asjadest päris sarnaselt aru, on tugev, aga lootust tuleb toetada. President Trumpki ütles oma Varssavis peetud kõnes, et Lääne kaitsmine sõltub lõpuks mitte ainult vahenditest, vaid rahva tahtest ja põhiküsimus on, kas Läänel leidub piisavalt tahet püsida.
Ise vastasin mitmele küsijale naljatades, et soovin saada Washingtonis selgust, kui palju on tõtt Eestiski ülipopulaarses seriaalis “Kaardi­maja”, mis kirjeldab Ühend­riikide poliitikat musta huumori võtmes. Tegelikkus on palju julgustavam. Euroopast ja atlandiülesest koostööst mõeldes tasub tõejärgsusest ja alternatiivsetest faktidest mitte liigselt innustuda ning meeles hoida, et NATO ja
Euroopa Liidu liikmena on Eesti osa Euroopast ja lääne­maailmast koos sellega kaasnevate kohustuste ja vastutusega.

Autori sõitu Washingtoni toetas Euroopa Liberaalne Foorum

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411