Reede, juuni 2, 2017
 

Teadlane: Süvendamismaterjalist Tõrvanina ranna “remondiks” ei piisa

TTÜ meresüsteemide instituudi vanem­teadur Tarmo Kõuts ütleb, et Lehtma sadama suudme süvendamisel teisaldatavat pinnast on liiga vähe, et see Tõrvanina ranna kulutuskohad parandaks. Ka ei pruugi süvendatud pinnas randa paigale jääda, kuid keskkonnamõju see eest oleks suurem.
Meri on juba aastaid lõhkunud populaarset Tõrvanina randa Hiiumaal. Meregeoloog Riko Noormets kirjutas Hiiu Lehele, et lahenduseks oleks Lehtma sadama sissepääsu süvendamisel võetud liiva kaadamine teise paika, Lehtma sadama sissesõiduliinist lõuna poole jäävale rannalähedasele alale, kust meri kannaks selle edasi Tõrvanina randa nii nagu see toimus enne Lehtma sadama kaide ehitust. Praegune kaadamisala paikneb Lehtma sadama läheduses Tareste lahe avaosas ning see on märgitud ka merekaartidele.
Miks just see koht?
Tarmo Kõuts selgitas, et Lääne­meres on lubatud kaadata ainult süvendatud pinnast ning kuna nii süvendustööd kui kaadamine merre on mõlemad olulise keskkonnamõjuga tegevused, vajavad need vee-erikasutusluba, loa väljaandjaks on keskkonnaministeerium.
Valdkonda reguleerib veeseadus, mis sätestab ka kaadamispaiga valiku põhimõtted ja tingimused, kaadamispaiga asukoha kehtestab loaandja ehk keskkonnaministeerium.
“Veeseadusest loeme, et olulisimateks kriteeriumiteks on vähim võimalik mõju merekeskkonnale, samuti navigatsiooniohutus, kaadamispaiga kehtestamise aluseks on uuringud, kus selgitatakse välja keskkonnamõju ning selle minimeerimise võimalused ehk siis kaadamistöödele võidakse seada ajalised või mahulised piirangud,” selgitas Kõuts.
Praeguse koha plussid
Süvendatud pinnase kaadamisel mõjutatakse oluliselt merepõhja elustikku – see kattub pinnasega, samuti paiskub paratamatult veesambasse suures koguses heljumit, mis muudab olulisel määral vee läbi­paistvust, levides samal ajal laiemal merealal, mõjutades põhjataimestiku elutingimusi (vähem valgust), samuti põhjaloomastiku hingamis­funktsiooni, aga ka kala­koelmuid, nii elu­tingimuste kui sigivuse mõttes.
Tareste lahe avaosas paiknev kaadamispaik aga asub aktiivses lainetuse ja hoovuste tsoonis, mistõttu kaadatud heljum lahjeneb suhteliselt kiiresti, suurem fraktsioon settib välja, peenfraktsioon kandub avamerele.
“Kokkuvõttes taastub praeguses kaadamispaigas vee läbipaistvuse looduslik foon küllalt kiiresti ehk paari päeva jooksul peale tööde lõppu,” ütles Kõuts. “Jääv mõju on küll merepõhjale ja selle elustikule, samas sellega on arvestatud kaadamispaiga kehtestamisel loaandja poolt.”
Keskkonnamõju kasvaks
Küsimusele, kas kaadamis­paiga muutmine edasise loodus­kahju ärahoidmiseks või isegi rannale tekitatud purustuste parandamiseks oleks mõeldav, vastas Kõuts, et see pole otstarbekas.
Ta viitas, et tuues hüpoteetiliselt kaadamispaiga rannale lähemale, suureneb kindlasti mõju merekeskkonnale: “Heljumi levik jääb rannalähedasse tsooni, vee kvaliteet on rikutud pikema aja vältel, mõju on suurem merepõhja elustikule, samuti kalakoelmutele,” selgitas põhjendades, et just suurema keskkonnamõju tõttu ei saa pidada otstarbekaks ideed tuua kaadamispaik rannale lähemale.
Kõuts ütles, et on põhjust kahelda ka selles, et Lehtma sadamast lõunasse kaadatav pinnas justkui täidaks sealset randa. “Kuigi settetranspordi täppisuuringud sellel merealal puuduvad, on teada, et terves Tareste lahes on tegemist setete defitsiidiga ja setted liiguvad hüdrodünaamiliste protsessidega madalamalt sügavamale, millest on tingitud ka ranna erosioon Tõrva­ninal,” ütles Kõuts, lisades, et terve Tahkuna poolsaare rand on kulutusrand.
“Suuremas pildis on tegu kindlasti loodusliku protsessiga, lokaalne tuulerežiim ja selle muutused ajas, mis omakorda tingivad lokaalse lainetuse ja hoovuste režiimi väljakujunemise ja ka selle muutused, mis omakorda siis väljenduvad rannikuprotsessides,” põhjendas Kõuts.
Süvendatud materjalist ei piisa
Ta ei eitanud inimtegevuse mõju, kuid antud juhul peab selleks pigem Lehtma sadama olemasolu ja selle kaide konfiguratsiooni, kui et Lehtma sadama laevatee perioodilist süvendamist, mille mahud on viimastel aastatel olnud
3 000–25 000 m3  aastas.
“Nende kahe faktori, loodusliku muutlikkuse ja inim­tegevuse mõju rannaprotsessidele Tõrvaninal olemasolevate andmete põhjal siiski eristada võimalik ei ole,” tõdes teadlane. “Samuti tuleb ilmselt leppida asjaoluga, et Lehtma sadama laevatee süvendamisega ja sealt pärineva materjaliga Tõrvanina ranna erosiooni peatada võimalik ei ole.”
Selleks on tema hinnangul kaadamismahud liialt väikesed ja isegi kui süvendatud materjal kaadata sadamast lõunasse, rikuks see vee kvali­teedi nädalateks ja isegi kuudeks, mõjutaks oluliselt mere­põhja elustikku ja kalakoelmuid, aga süvendatud pinnas praeguses hüdrodünaamilises olukorras sinna randa ikkagi pidama ei jääks.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411