Teisipäev, juuni 6, 2017
 

Rabades leidub mägesid ja järvi

Urmas Liit
Eelmisel reedel said huvilised osaleda Ristna loodus­keskuse päikesetõusu­matkal. Tänavu siirdus 36 huvilist avastama Järvemägede ehk hiiupäraselt Järi­mägede soolaikusid.
Matka algus juba kella nelja ajal, esmalt küll Kärdlast bussiga sihtkohta sõites, oli raskevõitu. Nõmba kandis bussist väljudes aga säras päike ja varahommikuses looduses edasitõttamine mööda männikut polnudki raske. Esialgu.
Metsaradadega harjunud, iga küngast ja loopsu tundev teejuht Üllar Soonik astus tõtakalt ees ning pikk joru loodusehuvilisi sibas komistades ja okstesse takerdudes kiirelt talle järele. Tarvis ju kuulda, mida põnevat ta pajatab. Õnneks oli inimketi lõpus ankruks tema abikaasa Liis Soonik, kellele mets sama tuttav kui koduhoov. Liis rääkis, et hiidlaste mägedega on alati nii, et raske on neid üles leida: nad kipuvad kahe silma vahele jääma. Ajalooliselt kerkis merest esmalt Kõpu saareke ja siis riburada järgmised. Meie peatusime esmalt Nõmbe saare otsas.
Nägime tule tõkestamiseks käsitsi kaevatud kraave, neid oli vaja, sest aeg-ajalt laastasid Hiiumaa metsi tulekahjud. Veel olid seal
seenelisele-marjulisele tähele­panutagi jäänud augud, karstinähtus ehk langatus­lehtrid, mida omal ajal vaenlaste eest varjudes on kasutatud pelgupaikadena. Tavaliselt on need karstiaugud mujal lahtised ja ilma pinnakatteta ning lubjakivi on nähtaval, aga Hiiumaal on need sambla ja taimestikuga kaetud. Neid nimetatakse Hiiu kurnadeks.
Nõmmraba seevastu on tekkinud põlengute taga­järjel. Nii oli 1939. ja 1941. aastal Memli ehk Määvli rabas tulekahju. Tulekahju järel tekkib rabas pinnasekihistus, nõrgkivim, mis ei lase enam vett läbi. Vesi jääb seljandike vahele pidama ja nii tekkib raba. Aegajalt on nõmmraba vett täis ja vahepeal sinna kasvanud puud hukkuvad.
Meie retke tegi kergemaks see, et tänavu on olnud kuiv kevad. Üllar Soonik rääkis, et tavapäraselt neist kohtadest kuiva jalaga läbi ei saa.
Edasi tõtates tundsime sõõrmeis kasearoomi, kuulatasime korraks ka sookurgede kluugutamist ja seda, kuidas mängivad ja häälitsevad tedred. Nuutri jõe haru juurde jõudes sai männikust kuusik-kaasik ja lõpuks lodulepik, mille alune sinetas lodukannikestest. Kaunis!
Järvemäed leidsime üles tänu sellele, et seistes kõrgemal künkal, millel kaunid samblalaigud, Üllar Soonik seda meile ütles. Mere­pinnast on need “mäed” 18 meetri kõrgusel.
Nii, aeg-ajalt seistes ja kuulates matkajuhi põnevat juttu, möödus metsas kolm tundi. Matka lõpus liikusime metsanoorendike veeres, läbisime rägastiku ja üle kraavi hüpates jõudsime kruusateele, kus rändureid juba ootas soe puder ja kohv. Enne tööpäeva algust jõudsime Kärdlasse tagasi.
Mõnus oli ja selle eest tänud matka korraldajatele!

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411